- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,78%6 276,13
- DOW 300,8%44 838,77
- Nasdaq 0,93%20 582,85
- FTSE 1000,51%8 819,33
- Nikkei 2250,06%39 785,9
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,97
Tehinguid on Tallinnas viie esimese kuuga tehtud ligi 75 000 Riia 11 500 vastu. Ka Vilniuse börsi näitajad ületavad Riia börsi märgatavalt.
""Magav karu" oleks Riia kohta vist veidi palju öeldud, pigem on tegemist mõne väiksema loomaga," kommenteeris Suprema Securitiese aktsiamaakler Andres Kaljo, kelle hinnangul põhjustab uimasuse eelkõige tõik, et Riia börsil puuduvad huvitavad ettevõtted. "Kui mõni investorite jaoks huvitav ettevõte toodaks börsile, lisanduks kindlasti ka uusi investoreid ning kauplemisaktiivsus kasvaks."
"Peamine probleem on likviidsete ettevõtete puudumine," arvas ka Hansabanka maaklerite juht Janis Ogsts, kelle meelest on sellel mitu põhjust. "Meil on väga tihe pangandusturg, mis tähendab, et on võimalik saada odavaid laene ja ettevõtetel ei ole vaja kaasata kapitali börsilt," selgitas Ogsts. "Omanikud ei taha avada oma ettevõtteid ning alluda börsireeglitele."
SEB Unibanka maaklerite juht Natalja Tocelovska nõustus eelneva kommentaatoriga: "Enamik Läti ettevõtteist läks otse panka, et oma projekte rahastada. Mõni üritas väljastada võlakirju, peaaegu ükski ei teinud IPOt."
Tocelovska arvamust mööda oleks eriti atraktiivsed tootmisettevõtted toidu-, joogi- või puidutööstusest, aga ka teenindusettevõtted pangandusest ja telekommunikatsioonist. Nii näiteks ei ole Riia börsil senimaani ühtki telekommunikatsioonifirmat, mis naabritel on suhteliselt kõrge likviidsusega, sest Latvijas Mobilais Telefons kuulub riigile ja TeliaSonerale.
"Pole olnud ega ole ühtegi plaani LMT börsile toomiseks," teatas ettevõtte pressijuht Dace Vetra ja ennustas, et omanike huvipuuduse tõttu ei juhtu seda ka tulevikus. "Teadaolevalt TeliaSonera ei vii tütarettevõtteid börsile. Vastupidi, ta ostab hea meelega nende aktsiad üles ja saavutab saja protsendilise omandi," ütles Vetra, tuues näiteks Eesti Telekomi, mille aktsiaid on TeliaSonera kokku ostnud.
"Lõunanaabrite börsi kerge arengupeetus on tingitud ka sellest, et Lätist vaadatakse üle - Eesti investorid otsivad investeerimisvõimalusi Leedu börsilt ja Leedu investorid Eesti börsilt," rääkis portaali tarkinvestor.ee looja Kristjan Lepik. "Välisinvestorid käsitlevad Balti turge siiski ühtsena ning spetsiaalselt ühte kindlasse riiki enamasti ei investeerita," lisas Kaljo.
Kuigi hetkel ennustab arengusuund kolme börsi ühendamist, uskus Tocelovska, et Läti päritolu börsiettevõtteid see juurde ei too. Ogsts oli seevastu mõõdukalt optimistlik, lootes, et varem või hiljem olukord muutub, mis omakorda meelitab börsile ka väikeinvestoreid.
"Kahjuks pole paljud ärimehed mõistnud finantsinstrumentide väärtust ja nad otsivad ikka teisi võimalusi, kuidas kaasata ettevõttesse investeeringuid. Need protsessid muutuvad siiski radikaalselt," leidis möödunud aastal Läti edukaimaks börsiettevõtteks kuulutatud joogitootja Latvijas Balzams juht Rolands Gulbis.
"Julgen ka öelda, et Eesti väikeinvestorid on Läti omadest teadlikkuse tasemelt mitu aastat eespool ning kindlasti mängib seegi rolli," kommenteeris väikeinvestorite madalat aktiivsust Lepik.
Gulbise väitel on aga põhierinevuseks eelkõige subjektiivsed põhjused nagu erinev mõttemaailm, kombed ja ajalooline areng. "Lätlastel on lihtsam hoida raha pangas kui valida riskantsem tee ja investeerida see aktsiatesse."
Hetkel kuum
Riia börsi juhi Daiga Auzina-Melalksne sõnul ei erine Riia börs tehniliselt mitte millegi poolest ei Tallinnast ega Vilniusest.
Ettevõtetel on ka huvi börsiga liituda, mistõttu avatakse Riia alternatiivturg juba juuni alguses, et pakkuda kapitali kaasamise võimalust väikestele firmadele.
Tulevik on Auzina-Melalksne meelest ühtse börsi päralt. "Kõik meie püüdlused on viimased 3-5 aastat olnud asutada ühine Balti turg, sest investorid vaatavad seda kui ühtset regiooni," ütles Auzina-Melalksne intervjuus Äripäevale.
Miks peetakse Riia börsi võrreldes teiste Baltimaadega kõige igavamaks? Kõige madalama aktiivsuse tõttu?
Palju oleneb sellest, kuidas ettevõtted on privatiseeritud. Eestis ja Leedus tulid esimeste firmadena börsile privatiseeritud telekomiettevõtted. Börsi edu alus on likviidsus. Selle saavutamiseks on vaja, et börsil oleks noteeritud suured firmad. Kui vaadata viimase aja statistikat, siis ühed kaubeldavamad on telekomifirmad. Lätis ei ole noteeritud ühtegi telekomiettevõttet.
Miks Läti ettevõtted ei taha börsile minna?
Oluline mõju on positiivsetel näidetel. Kui vaadata Eestit, siis Hansapank oli tõeliselt tugev näide, mida paljude ettevõtete omanikud tahtsid korrata.
Hansapank on Eestis hästi tuntud ettevõte, mis kasvas väga kiiresti. See on mänginud Tallinna börsi arengus väga olulist rolli.
Miks on Lätis vähem erainvestoreid?
Minul ei ole investorite kohta täpseid andmeid. Seda on väga raske määrata, sest meil on kahetasemeline hoiuste süsteem, nii et õigupoolest polegi teada, kes on kontode tegelikud omanikud.
Börs on infrastruktuur, mille peamine eesmärk on võimaldada firmadel kaasata kapitali. Usun, et Riia börsil on samasugune võime meelitada kapitali nagu Tallinna ja Vilniuse börsil. Teine eesmärk on pakkuda väikeinvestoritele ja ka institutsionaalsele investoritele investeerimisvõimalusi. Usun, et Riia börs suudab sedagi.
Arvan ka, et tänu ühise börsi moodustamisele saavad investorid investeerida probleemivabalt Läti, Eesti ja Leedu aktsiatesse.
Enimloetud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele