Pool elektrist kaob arvutis tühja

Ligi kolmandik voolust, mis jõuab tavalise serverini, läheb samuti kaduma. Mõlemal juhul toimub kadu enne, kui arvuti on teinud mingitki tööd. Sellega kaod veel ei piirdu. Arvuti raiskab energiat ka ooterežiimil passides, samuti kütab arvuti osa energiaga lihtsalt tuba.

Juba on olemas energiasäästlikud seadmed, mis võimaldavad muuta arvuti nii efektiivseks, et 90 protsenti tarbitud elektrist lähebki töö tegemiseks. Google otsingumootori serverid töötavad juba praegu efektiivsusega 90-93 protsenti, seega maksimaalselt kümnendik elektrist läheb raisku.

Tehnoloogilisi tõkkeid kõigi arvutite efektiivsemaks muutmisel pole. Küsimus on rahas - energiasäästliku arvuti eest tuleb tarbijal letti laduda ligi 240 krooni rohkem, serveri hinnale lisandub ligi 360 krooni.

Üks eesmärke ongi vähendada neid hinnaerinevusi. Mõned firmad on USAs juba asunud tarbijaile pakkuma säästlikele arvutitele hinnaalandust. Kui säästuarvuteid õnnestub tootma hakata piisavalt suurtes kogustes, peaks säästuarvutite hinnalisa üldse kaduma. Eeldatavasti võtavad säästuarvutid esmalt omaks Jaapan, Euroopa ja Põhja-Ameerika. Alles pärast seda võib loota, et sama teeb ka hinnatundlik Hiina.

Initsiatiivil on ka teisi eesmärke: kavatsetakse vähendada arvutite jõudeolekuaega ning parendada teisi arvuti komponente. Tänastes USA elektrihindades kulutab arvuti aastas umbes 360 krooni eest elektrit, säästlik arvuti kulutab kolm korda vähem.

Kliimakaitsjad seavad eesmärkiks, et aastal 2010 töötaksid arvutid ja serverid vähemalt 90-protsendilise efektiivsusega. See säästaks aastas üle maailma 71,6 miljardit kilovatti elektrienergiat aastas, umbes nii palju elektrit nagu Eestis praeguse tarbimise korral kulutatakse kümne aasta jooksul.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.