Sõjast tulnud kipuvad ennast tapma

Lahingutegevuse piirkondadest naasnud sõjaväelased panevad kaks korda suurema tõenäosusega käe enda elu külge kui mehed, kes pole sõjas olnud, selgus värskest uuringust.

Uuringu autorid panevad arstidele südamele, et Iraagist ja Afganistanist naasnud sõdurite enesetapukavatsusi maha ei magataks.

Sõdurite seas levivad morbiidsed mõtted, mistõttu tuleb Afganistani ja Iraagi sõdurite puhul püüda neid toetada nii ühiskondlikult kui kliiniliselt, selgub ajakirja Journal of Epidemiology and Community Health juulinumbrist.

Portlandi State University teadlane Mark Kaplan analüüsis rohkem kui 320 000 üle 18-aastase mehe rahvusliku terviseküsitluse käigus kogutud andmeid. Esindatud oli mehi kõigist USA osariikidest, kolmandik neist oli teeninud sõjaväes aastail 1917-1994.

Meeste saatust jälgiti 12 aasta jooksul ning selgus, et veteranid on tervelt kaks korda innukamad kätt oma elu külge panema kui kogu rahvastiku mehed. Samas ei tõusnud sõjas käinute puhul loomulikud või õnnetustest põhjustatud surmajuhtumid.

Kõige kõrgem oli enesetapurisk nende veteranide puhul, kes ei suutnud sõjast tagasi tulles taaslülituda igapäevaellu ja -töösse.

Teadlasi üllatas, et ülekaalulised sõdurite puhul oli enesetapurisk väiksem kui normaalkaaliliste puhul. Varasemad uuringud on näidanud, et ülekaalulisus on seotud madalama depressioonitasemega ning võib viidata sellele, et inimese kehas leidub rohkem antidepressant-hormooni serotoniini.

Sõdurid kasutasid 60 protsenti suurema tõenäosusega oma elu lõpetamiseks relva kui ülejäänud enesetapjad.

Loe ka teisi Novaatori uudiseid.