Õige jalats hoiab ära aastaid hiljem ilmnevad vigastused

Väga paljud traumad, vaegused ja vigastused saavad üpris sageli algtõuke vale treeningvarustusega sportimisest. Kehvad nõukogude ajal kantud jooksujalanõud on suuremal või vähemal määral süüdi vanema põlvkonna praegustes põlve-, puusa- ja seljahädades.

Ka firma Nike tooteeksperdi Heiki Sõmeriku kinnitusel võib valede jalanõudega treenimine mõnekümne aasta pärast valusalt kätte maksta. "Vigastused kohe ei ilmnegi. Mittesobilike jalatsitega treenimine põrutab liigeseid ja võib tekitada valusid, mis löövad välja mõnekümne aasta möödudes," toonitas ta.

Sõmeriku sõnul langeb joostes liigestele kolmekordne keharaskus, hüpetel aga koguni kaheksakordne. Jalatsite õige toestatus ja pehmendatus on väga oluline, et organismile võimalikult vähe liiga teha. Seega tennistega sörkima või jooksujalatsiga korvpalliplatsile minna ei tohiks.

Adidase tootespetsialist Art Oppi kinnitab, et spordijalanõu ei ole kindlasti mitte iluasi, mida puhtalt värvi järgi osta saaks. "Enne ostu peaks kindlaks tegema, kas jalg vajub joostes kuhugi poole või mitte. Samuti tuleks jälgida, et jalatsil oleks pöia- ja kannaosa toestatud," rõhutas ta ja nentis, et asfaldil joostes, mida kõik agaralt harrastavad ohtralt teevad, saavad jalad väga palju põrutada.

"Jalatsit ostes ei tohiks mõelda, et küll venib või vormi läheb, kui mõnda aega läbi pisarate jooksen," toonitab Oppi. Jalanõu peab perfektselt sobima juba esimesel proovimisel.

Hea on, kui jooksujalats proovides täiesti paras ei ole, pigem võiks ta Oppi kinnitusel olla üks number suurem, et vältida verevalumeid, mis varbaküünte alla liiga parajat jalavarju kandes tulla võivad.

Sõmeriku sõnul teevad täiskasvanud karuteene nii endale kui ka oma võsukestele, kui jalatseid puhtalt meeldimise ja hinna alusel valivad.

"Kehalise kasvatuse tunniks lastele 1000krooniste ilusaimate jalatsite ostmine ei ole otstarbekas, sest sageli on tegemist selleks mittesobilike jalanõudega, mis ei pea väga kaua vastu," mainib ta.

"Universaalseid ja hooldusvabu jalatseid pole olemas," rõhutas Sõmerik. Ta rääkis ka, et poest ostetud üldtreeningujalats ei tähenda kaugeltki seda, et sellega absoluutselt kõike sobilik teha oleks.

"Üldtreeningujalats on kuldne kesktee. Lõivu on makstud jalatsi juures toestuse ja jalatsi vastupidavuse arvel," nentis ta.

Üldtreeningujalatsiga on sobilik harrastada jooksu- või jõusaalitreeninguid, ent mitte igapäevaselt.

Läbimõtlematu ja ennastohverdav tervisesport ei ole väärt valu aastakümneid hiljem ning halvimal juhul lõikelauale sattumist.

Odavam on osta iga alaga tegelemiseks sobilikud jalanõud, kui aastaid hiljem hakata investeerima liigesekreemidesse.