Närvilisus maailma rahaturgudel on jõudnud
Rootsi - pangad küsivad üksteisele laenamise eest järjest kõrgemat hinda ning
eluasemelaenu andjatel on järjest raskem raha hankida, kirjutas Rootsi
majandusleht Dagens Industri tänases esikaaneloos.
Riski hind on kerkinud juba samale tasemele kui Suurbritannias ja mujal Euroopas. Augusti algusest on intressmarginaal, mida pangad üksteisele laenamise eest küsivad, neli korda tõusnud. Suurbritannias on vahe pankadevahelise laenuturu ja valitsusvõlakirjade intresside vahel 75 punkti, eurotsoonis 83 punkti. Rootsis on see vahe viimastel päevadel kasvanud 74 punktile (pankadevahelised laenud kuu aja pikkuse tähtajaga). Augusti algul oli vahe 20 punkti.
"Kuna meie Rootsi pangad rahastame end palju välisrahaga, nakatab see meid kah," ütles lehele Bengt Edholm, Handelsbankeni finantsjuht. "Pangad annavad üksteisele laenu järjest lühema tähtajaga, kauemaks kui kolmeks kuuks hea meelega keegi ei laena," ütles ta.
Ka pikema tähtajaga laenude puhul on riski hind kasvanud. Intressi vahe hüpoteekvõlakirjade ja valitsusvõlakirjade vahel on suve algusest enam kui kaks korda kasvanud.
"Paljudel Rootsi hüpoteeklaenu andjatel on seega tekkinud probleeme rahastamisega," ütles Henrik Erikson, Handelsbankeni intressianalüütik. "Järjest rohkem on neid, kes püüavad raha hankida pankadevaheliselt turult ning see ajab seal intressid üles."
Eriti on pidanud higistama Swedbank, kirjutab DI. Investorsuhete juht Johannes Rudbeck eitab küll probleeme, kuid võlakirjade hindadest paistab, et investorid nõuavad Swedbank Hypoteki obligatsioonilaenudelt 3-4 punkti võrra kõrgemat intressi kui teistelt Rootsi hüpoteeklaenupankadelt.
"Põhjus on selles, et Swedbanki võlakirjad ei ole tagatud. Nüüd kus nad on teada andnud, et plaanivad seda teha, on vahed jälle tasanenud," ütles Erkson. "Kuid turud pole unustanud, et Swedbank hangib suure osa rahast välisturgudelt ning sealt need probleemid tulevad."