Käib maailmade sõda Bill Gatesiga

Nagu maasse peitunud ja järsku üheaegselt käivitatud tulnukate robotid Herbert George Wellsi romaanist "Maailmade sõda", ronivad karistused ja ähvardused end ainuvalitsejaks pidanud Microsofti maailma. Viimane tuli septembri lõpus, kui Venemaa esimene asepeaminister Dmitri Medvedjev teatas, et riik arendab välja oma operatsioonisüsteemi aastaks 2010. Esmajärjekorras hakkavad seda kasutama koolid ja riigiasutused. Samas jääb Medvedjevi sõnul kõigil võimalus valida tasuta ja kommertsprogrammi vahel.

Idee viia riigiasutused üle Vene tarkvarale liigub tegelikult ringi juba kaua ning mõne aasta eest tahtsid mitu parlamendiliiget esitada isegi seadusinitsiatiivi, et võidelda Microsofti sõltuvusega. Siis ei läinud asi jutust kaugemale, kuid nüüd on hakatud teemaga tõsisemalt tegelema.

Hiljuti teatas info- ja sideministeeriumi kohusetäitja Leonid Reiman, et lisaks operatsioonisüsteemile hakkab komplekti kuuluma ka hulk nn kontoritarbeid, viirusetõrje programm, arhivaar, töötlusprogrammid, graafiline redaktor ja automaatne koolijuhtimise lahendus. Reimani sõnul võiksid programmid jõuda koolidesse juba 2009. aastal. Juba uuel aastal on kavas uue operatsioonisüsteemi katsetamine. Kogu projektile plaanib valitsus kulutada 720 miljonit rubla ehk ligi 319 miljonit krooni. Juba on Vene firmad nagu Alt-Linuks, Linux-online, Naumen, Etersoft ja süsteemiintegraator Tsentr loonud alliansi projektis osalemiseks ja programmide väljatöötamiseks.

Analüütikud on skeptilised ja nende väitel võib süsteem juurduda küll riigiasutustes, kuid üldiselt jääb endiselt domineerima Windows. Vene sõltumatute infotehnoloogiaekspertide liiga välisasjade esimees Vassili Burov arvab aga, et projekt ei ole pooltki nii mahukas ning tegelikkuses tehakse vaid nn venekeelne Linuxi variant. Seetõttu on ka väljapakutud kuupäevad reaalsed. Samas paljud programmid töötavad vaid Windowsist, mistõttu kasutatakse Vene operatsioonisüsteemi Burovi arvates paremalt juhul informaatika tunnis. Investeerimisfirma Finam ekspert Vladislav Kotšetkov arvab aga, et uue paketi väljatöötamiseks kulub umbes kaks aastat ja selle testimisega saab alustada kõige varem 2009. aastal. Samuti peab ta tulevase süsteemi potentsiaali palju suuremaks. Nii võivad sellele üle minna kõik riigiasutused nagu Prantsusmaal ja ka koolid.

Mitmed eksperdid arvavad aga, et taolise avaldusega antakse Microsoftile teatud vihjeid, kuna valitsus plaanib kulutada palju raha Vene nn tiigrihüppeks ehk koolide arvutiseerimiseks.

Ähvardused luua oma süsteem võivad hinnad alla viia.

Ka Euroopa Komisjon ja selle konkurentsivolinik Neelie Kroes ei kavatse saavutatul peatuda. Septembri keskel tulid Euroopa Komisjoni konkurentsiametnikud võiduga välja üheksa aastat kestnud vägikaikaveost Microsoftiga, kui kohus jättis jõusse Euroopa Komisjoni 2004. aasta otsuse, mille järgi tarkvarahiid on Euroopa turul kuritarvitanud oma monopolilähedast positsiooni. „Tegemist on kõigi aegade suurima võiduga pidevas ja raskes võitluses ausa konkurentsi reeglite järgmise eest. See otsus tugevdab kindlasti komisjoni positsioone võitluses kõigi turumoonutuste vastu,“ lausus komisjoni asepresident Siim Kallas toona Äripäevale. Microsoft sai 800 miljonit eurot trahvi ja pidi oma ärimudelit muutma ehk jätma Windowsist välja näiteks Windows Media Playeri. Nüüd vaadatakse läbi võimalust keelata arvutite müük eelinstalleeritud operatsioonisüsteemiga, mis peaks piirama Microsofti monopoli ja avama turule tee odavamatele toodetele. See omakorda peaks väitetavalt kiirendama programmide tehnilist arengut.