Oma lõputöö Tallinna Kaubamaja põhjal kirjutanud Anne-Liis Ostov valis teema selle järgi, et endal oleks põnev uurida ja kirjutada. "Samuti oli minu jaoks oluline, et teema ei oleks lõputööde seas väga ära leierdatud," lisas Ostov.
Nefab Eesti ASi põhjal lõputöö kirjutanud Krista Tarum valis lõputöö teema kriteeriumite järgi, et töö oleks uudne, pakuks huvi nii talle, organisatsioonile kui ka ettevõtetele üldiselt.
Ostov arvas, et tudengeid on kahte tüüpi. Ühed, kes uurivad enda jaoks tunnetuslikult huvitavat teemat ja soovivad tööga midagi uut leida. Teised, kes tahavad koolist "paberit" kätte saada ja lähevad seetõttu kergema vastupanu teed ehk valivad teema selle järgi, kui kiiresti on võimalik töö valmis kirjutada. Tarumi arvates tehakse valik lähtuvalt õppesuunast ning õppejõudude soovitustest.
Tallinna Ülikooli reklaami ja imagoloogia osakonna juhataja Tiina Hiobi sõnul on teema valiku puhul võrdselt tähtsad nii tudengi huvi kui ka informatsiooni kättesaadavus.
"Kui teema huvitab, kuid sellekohast informatsiooni pole saadaval, siis pole ka võimalik uurimustööd teha," selgitas ta. Tallinna Tehnikaülikoolis käib teemade valik teaduskondade kaudu. Kui noor tuleb ise oma teemaga, peab ta saama instituudi heakskiidu. Omapoolseid teemasid peavad pakkuma ka õppejõud ja juhendajad. "Selge on see, et õppejõududel on ettevõtetega paremad suhted ning seetõttu on neil lihtsam tudengitele teemasid pakkuda," selgitas Tallinna Tehnikaülikooli õppeprorektor Jakob Kübarsepp. Tema sõnul saavad TTÜ tudengid teemasid ka lähtuvalt kokkulepetest ülikooliga ja koostööprojektidest ettevõtetega.
Tallinna Ülikooli tudengid saavad teemade valikul abi Teadmussiirde keskuselt, mis vahendab kontakte teadlaste ja ettevõtjate vahel. "Reeglina on õppetoolidel head kontaktid ka oma vilistlaste ja erialaorganisatsioonidega," lisas Tallinna Ülikooli pressiesindaja Krista Männa.
Tudengid pöörduvad uurimusküsimustega ettevõtete poole peamiselt oma initsiatiivil. Elioni meediasuhete juhi Karin Kahre sõnul on neid firmasid vähe, kes teadlikult ülikoolide või tudengitega koostööd teevad.
Hiobi ja Kübarsepa arvates on viimaste aastate jooksul ettevõtted aga üha aktiivsemaks muutunud ning nende huvi kasvab. "Levinud on teadmised kasust ettevõttele," lisas Hiob. Samuti on viimaste aastate jooksul tekkinud reklaamiagentuure, kes on hakanud pakkuma oma klientide uurimustööde teemasid ülikoolidele ja tudengitele.
"Kui kellelgi on huvi rõivatööstuse ja moekaubanduse vastu, leiab ta meid ikka ise üles," lausus Baltika Grupi koolitusjuht Gerli Jõgi. Lisaks on ettevõtetel koostöösuhteid ka erinevate üli- ja kutsekoolidega. Näiteks võtab Baltika oma partnerkoolide õpilasi praktikale, millest sünnivadki peamised tööd.
Kumbki suurfirma pole seni uurimustöid tasustanud. "Kõne alla võiks see tulla siis, kui teeme ise koolile ettepaneku uurida teemat, mis ei kattu õppetooli uurimisteemadega," arvas Jõgi. Kahre sõnul on Elion aga tasustanud tudengeid, kes on lõputöö kõrvalt teinud ka praktilist tööd. Seega pole tasustamine välistatud.
Nii Elioni kui Baltika esindaja leidis, et tudengeid ei kasutata uurimustööde tegemisel odava tööjõuna. Ettevõtted annavad tudengile võimaluse teha oma lõputöö firma põhjal, kasutades kõiksugu andmeid ja konsultante, ning see peaks tasust tähtsam olema.
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Viimased uudised
Droonimüüja: Eesti on teistest maha jäänud
Hetkel kuum
Tagasi Äripäeva esilehele