Nord Stream: vastuseisust hoolimata hoiame Eestit kursis

Küsimusele miks ei võiks gaasitoru minna mööda maad vastas mänedžer:„ Me võrdlesime majanduslikke aspekte, keskkonnamõjutusi, ohutust ja tehnilisi lahendusi ja leidsime, et oleks parim teha seda läbi Saksa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa vete.“

Sassi sõnul oleks gaasitoru maa peale rajamine tunduvalt raskem, kuna Nord Streami gaasitoru puhul on tegemist kahe gaasitoruga, mille mõlema pikkus on 1200 km neile lisaks tuleks luua maapeale mõlemale poole torusid 40 m ohutustsoon, kus ei tohiks olla mitte midagi: ei maju, metsi ega muud elutegevuseks vajalikku.

Sebastian Sassi sõnul oleks maapealse gaasitoru rajamine, mida oleks eelistanud ka Eesti riik, pidanud läbima metsi ja jõgesid ja asulaid ning metsade maha võtmine oleks juba omaette keskkonnaohtlik tegu. Loomulikult peab gaasitoru rajatama vee alla seoses seal lubatud suurema surve tõttu torus. Viimasena nimetas Sass teistest põhjustest mitte vähem olulise ehk et gaasijuhtme rajamine merepõhja tuleb neile lihtsalt tunduvalt odavam.

Gaasijuhe ehitatakse eesmärgiga, et see tasub end ära 25 aastaga ning siis jääb veel täpselt 25 aastat kasumi teenimiseks ja uue gaasijuhtme plaanimiseks, sest mänedžeri sõnul on gaasijuhtme maksimumvanus 50 aastat.

Sass rääkis, et gaasijuhet on ikkagi väga vaja, sest igal aastal peab Venemaalt Saksamaale gaasi vedama umbes 500 kuni 600 laeva. „See oleks aga palju vähem ohutu,“ ütles Sass gaasijuhet laevaga võrreldes esile tõstes.

Gaasitoru kogupikkus saab olema 1200 km. Gaasitoru peaks tööle hakkama 2010 aastal. Esialgu hakkab tööle üks toru, teises faasis lisatakse suurema koguse gaasi tarnimiseks teine toru. Teine toru plaanitakse valmis saada 2012 aastal. Kumbki toru suudab tarnida 27,5 miljardit m³ gaasi aastas. 2013. aastast tarnib Nord Streami gaasijuhe 55 miljardit m³ maagaasi aastas. Kogu investeeringu maksumus peaks praeguste arvestuste kohaselt olema 5 miljardit eurot.