Eesti Medicoveri juht ja värske suuromanik
Tõnu Velt rääkis, et firmaostu tingis juhtkonna soov teha töötervishoiualaseid
investeeringuid, mida poleks kasutatud kogu grupi tasemel.
Tegelik põhjus oli hästi proosaline, märkis Velt. Läbirääkimised firma väljaostuks kestsid pikemat aega. Kui meie teenustest moodustab 80 protsenti töötervishoiuteenus, siis siis grupis ei moodusta see 1 protsentigi. Medicoveri grupp on keskendunud laboriteenustele ja haiglatele, aga Eestis on need hästi esindatud.
Medicoveri grupp tegeleb ka eratervisekindlustusega, kuid sellel pole Eestis mõtet, kuna Eesti riiklik tervisekindlustussüsteem tunduvalt paremal järjel kui riiklik tervisekindlustus muudes Kesk- ja Ida-Euroopa riikides.
"Ma arvan, et vastame kõiges omanike ootustele," kostis Velt küsimuse peale, kas Eesti Medicover täitis kõiki omanike ootusi. Samas tunnistas ta, et hetkel mil Medicover Eestisse tuli, võisid omanike ootused praegustest erineda. Eelmine suuromanik tegi investeerimisotsused 1999. aastal. Velt asus Medicoverit juhtima 2002. "Eeldati mahukamat eriarsti vastuvõttu," täpsustas Velt, "kuid kokkuvõttes oleme kindlasti head tööd teinud."
Eelmise suuromaniku ja Eesti Mediroveri praeguste omanike arvamus läks lahku IT-investeeringute osas. Medicoveri grupp valmistab ette oma e-haigusloo kasutuselevõttu. Eestis tegeleb digitaalse haiguslooga riik. Sestap leidsid Eesti Medicoveri juhid, et firma vajab spetsiaalset töötervishoiu alast IT-lahendust. Seda poleks aga tasunud kõigis grupi ettevõtetes juurutada.
Nüüd tellib Eesti Medicover neile vajaliku IT-lahenduse oma raha eest ning ise riskides. "Meie aastane investeerimisvajadus on 3-5 miljonit krooni," ütles Velt. See raha tuleb firma omavahenditest.
Velt rääkis, et Eesti Medicover maksis grupile ka varem Medicoveri kaubamärgi kasutamise eest. Ta märkis: „Internal fee muutub raamatupidamises lihtsalt external feeks.“ Kogu Medicoveri grupis on teisigi ettevõtteid, mis ei kuulu grupi põhiomanikule. Erinevalt Eesti Medicoverist ei hõlma nende tööpiirkond aga kogu riiki ja sel juhul toimib koostöö frantsiisi põhimõttel.
"Kindlasti ei saa sellist asja välistada," vastas Velt küsimusele, kas kõne alla võiks tulla ka lisaraha hankimine Tallinna börsilt. "Täna pole me sellist varianti kaalunud. Oleme lõpetanud ühe protsessi, mis oli piisavalt väsitav," lisas ta Medicover Eesti väljaostmise kohta. "See võib aga kõne alla tulla siis, kui töötervishoiuteenuste turg peaks plahvatuslikult kasvama."
Praegu hindab Velt töötervishoiuturu mahtu umbes 115-120 miljonile kroonile. "Võrreldes käivete ja tuludega on see väga väike osa, mis ettevõtted töötervishoiule kulutavad," lisas ta. Praegu tehakse Medicoveris 30% Eesti töötervishoiukontrollidest. Rahalises väärtuses statistika paraku puudub.
Ühe inimese tervisekontrolli maksumus jääb hetkel 500 ja 3000 krooni vahele. Nimekirja kallimmasse otsa jäävad suure koormusega tippjuhid ning teise tavalised kontorirotid.
"Ma küll järjekorda ukse taga ei näe, kuid meil on palju tööd," lisas Velt. Eelolevatel aastatel kasvab Eesti Medicoveri käive ilmselt 10-15%. Majanduse jahenemine seda oluliselt ei mõjuta, oletas Velt.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.