Majanduslangus. See sõna on viimase kuu
jooksul üha sagedamini uudistesse jõudnud. Languses on börsid üle maailma,
Ameerika aktsiaindeks Dow Jonesi kukkus selle nädala alguses koguni 460 punkti
võrra.
Kas Ameerika ja kogu maailm on teel vältimatu majanduslanguse poole? Võib-olla on, võib-olla ka mitte. Kui keegi suudaks majandust täpselt ette ennustada, oleks ta nüüdseks ammu miljardär.
Üks asi on aga selge: vaid majanduslanguse võimalusest rääkimine võib languse esile kutsuda. See tuleneb kahe mittemajandusliku faktori – psühholoogia ja meedia koostoimest. See teadmine ei ole uus: varemgi on täheldatud, et probleemi kajastamine meedias muudab probleemi enda sageli veel hullemaks, kirjutas LiveScience.
Klassikaliseks näiteks on kuritegevuse kajastamine ajakirjanduses. Viimase paarikümne aasta jooksul on meedias kuritegevust üha enam kajastatud, kuigi kuritegude arv on hoopis vähenenud. Inimesed näevad telekast vägivaldseid kuritegusid ning arvavad ekslikult, et ka nemad on otseses ohus. Et ennast turvalisemalt tunda, lähevad ameeriklased poodi ja ostavad relva. Relvade läbimüük suureneb hüppeliselt pärast seda, kui uudistes kajastatakse tulistamisi ja vägivaldseid kuritegusid.
Kuigi see võib tunduda enda turvalisuse tagamiseks mõistlik mõte, on tulemus hoopis vastupidine. Relva ostmine ei muuda inimese ja tema perekonna elu turvalisemaks, statistika näitab, et relva olemasolu majas hoopis suurendab võimalust, et majaelanikud saavad haavata või surma. Meedia poolt üles keerutatud vägivallahoiatus saab nii iseenese abil tõeks.
Sama juhtub ka majandusega.
Majanduslanguse eest hoiatamine loob samasuguse iseennast toitva ettekuulutuse – või teistpidi öeldes anti-platseebo efekti. Nagu platseeboravimid võivad inimesi aidata vaid seetõttu, et neisse usutakse, võib majanduslanguse pärast muretsemine inimesed ilma sügavama põhjuseta paanikasse ajada.
Skeem on järgmine: eksperdid hoiatavad meedias (ilmselt põhjusega), et majanduslangus võib olla tulemas. Selle tulemusena on inimesed investeerimisel ja kulutamisel ettevaatlikumad. Vähem kulutamist ja investeerimist viib majanduskasvu aeglustumiseni, mis omakorda kutsub esile just nimelt majanduslanguse. Ekspertide nõuanded majanduskriisi ajal ellujäämiseks (hoia raha kokku, vähenda võlgasid) pikendavad aga majanduslanguse kestust.
See nähtus toimib igal juhul, olgu siis tegelikult majanduslanguseks põhjust või mitte. Kas kuritegevus on tõepoolest sagenenud või majandus langustrendil, on vähemoluline kui see, mida inimesed usuvad. Seega peaks valitsustel üheks esmaseks ülesandeks olema välja nuputada, kuidas süstida inimestesse positiivset mõtlemist.
Seotud lood
Aastal 2017 esimese suurema bitcoini buumi ajal, mida juhtiv majandusmeedia aktiivselt kajastas, väljendasid paljud professionaalsed investorid ja finantsettevõtete juhid krüptovarade tuleviku suhtes tõsist skeptilisust. J.P. Morgani (JPM) juht Jamie Dimon pidas krüptovaluutatehinguid pettuseks ja ütles, et vallandab iga ettevõtte töötaja, kes selle nimel bitcoinidega kaupleb. Kongressi kuulamistel nimetas Dimon krüptoraha tokeneid "detsentraliseeritud püramiidskeemideks" ja soovitas valitsusel nendega seotud tehingud keelata.