Põltsamaa valda Pudiverre kavandatava
killustikukarjääri eilne avalik arutelu vallamajas ei pühkinud minema kohalike
hirme. Vallavanem Toivo Tõnson näeb aga kaevanduses pigem kasu kui kahju.
Dolokivikarjääri avamist taotleva firma Kiirkandur juhataja Tiit Ploom hõikas vähem kui poolesajapealisele koosolekurahvale magusaima präänikuna välja 45 miljonit krooni, mis laekuks kaevanduse ressursimaksuna Põltsamaa vallale lähema viieteistkümne aasta jooksul, kirjutas Tartu Postimees.
Veel rõhutas Ploom kaevanduse positiivsete joontena uusi töökohti ning vähemalt poole tosina kilomeetri killustiku väljaveotee korrastamist.
«Me ei tule sinna lagastama,» lubas Ploom tõredavõitu koosolekurahvale Pudiverest ning selle naaberküladest, ajades samas nii mõnegi kuulaja muigama lausega: «Plaanime teha sinna loodusliku järve.»
Tõepoolest. 15 aastat pärast karjääri avamist peaks samale kohale tekkima enam kui 20 hektari suurune ja enam kui kümne meetri sügavune järv, sest ümbritsevast pinnasest kaevandusauku pressiva vee väljapumpamine lõpetataks.
Kenast supluskohast unistamise teeb aga kohalikule rahvale praegu raskeks hirm kaevude tühjaksjäämise, joogivee saastumise ning koduõuesid tolmutavate ja liiklusohtu kasvatavate kallurautode ees.
Karjääri keskkonnamõju hindamise põhiautor Ain Põldvere märkis eilsel koosolekul, et kuna majapidamised jäävad maardlast rohkem kui kilomeetri kaugusele, ei saa neid oluliselt häirida lõhkamiste müra ja lõhkamisega kaasnev tolm ning ei tohiks pöördumatult mõjutada põhjavee taseme alanemine.
Seotud lood
Juba pea aasta kestnud vastuseis Koguva
dolomiidikarjääri taasavamisele sai eile juurde uut hoogu, kui keskkonnamõjude
hindamise aruandest selgus, et kaevandamise taasalustamisest tulenev
negatiivne keskkonnamõju on minimaalne.
Nõudlus kulla järele tõusis mullu uue rekordini, millele aitasid kaasa nii keskpankade kullaostud kui ka investeerimisnõudluse kasv, selgub Maailma Kullanõukogu värskest raportist.