Tuulehoog Aasiast

Sellise segasumma-söögikoha nimi on Brezza de L'Asie, mis itaalia keeles tähendabki Aasia briisi ehk kerget tuulehoogu Aasiast.

Aasia briisil on Järve kaubanduskeskuses sugulane Brezza della Laguna. Lisaks sarnastele nimedele on mõlemal söögikohal ka sarnane sisekujundus - nii Kristiines kui ka Järvel õitsevad Brezzas suured tulbiõied-valgustid. Kristiine Brezzat kaunistavad ka õitsvad viljapuud.

Brezza de L'Asie's tuuakse lauale kaks menüüd. Üks on sushimenüü, teises kõik ülejäänu - euroopalik hommikusöök, supid ja salatid nii Aasiast kui ka Itaaliast, wok'i-road, pitsad ja pastad, grillroad ja magustoidud. Nii et valikut igale maitsele.

Sushi tehakse valmis sealsamas leti taga, nende valik on lai. On toore kalaga ja mitte-toorega, on ka küpsetatud sushit. Umbes pooled külastajad sõid sushit ja see maitses mullegi.

Lisaks Jaapanile on Aasia köögis esindatud ka Tai: taipärased salatid ja supid, kana Koh Samui moodi ning veel palju muudki.

Tai köök on hõrk, tellisin kõigepealt klaasnuudlisalati, arvasin seda rooga mäletavat ühelt imeliselt õhtusöögilt Bangkokis. Aga nii need asjad ei lähe mitte: klaasnuudlite asemel olid salatis tavalised peenikesed riisinuudlid, mis muidu värske ja hea maitsestusega salati all ja peal lausa kohatult mõjusid. Lisaks oli kokk toorest sibulat nii helde käega jaganud, et sain neist korraliku kuhjakese taldriku servale koguda.

Niisiis mitte enam eriti optimistlikult meelestatuna ootasin teist rooga, ahjus küpsetatud pasta carbonarat: penne'd, sink, munad, koor, juustud.

Päris tükk aega andis oodata, aga siis ta tuli - ahjukrõbe, kuldse juustukoorikuga, pasta parajas kõvaduses, kastme ja pasta vahekord paras, mõõdukalt ürte, sink suurepärane. Peaaegu sama hea kui Itaalias.

Seega sai kinnitust lihtne tõsiasi: söögikohas on kõige olulisem hea toit. Sest muud head on Brezzas vähem kui võiks olla: muidu päris nobe ettekandja ei rääkinud ühtegi sõna. Iga kord, kui midagi lauale tõi, ütlesin aitäh, aga temal polnud mulle midagi sõnada. Võib-olla ma lihtsalt ei kuulnud: ühte kõrva ulatusid Kristiine kaubanduskeskuse reklaamid ja muusika, teise kõrva Brezza muusika, kokku tuli paras lärm.

Mis veel - saia-või-maks on lõpuks Eestisse jõudnud, esialgu veel päris tagasihoidlikul moel: koos tellitud joogiga tõi ettekandja lauale saia ja või, nagu ikka.

Proovisin noaotsaga järele, oli päris hea maitsevõi, ainult otse külmikust ja väga kõva, nii et saiale määrida nagunii ei saanud.

Pärast leidsin arvelt, et see või, mida ma ei tellinud ega söönud, maksis kaks krooni. Uhke ciabatta-nimeline, kuid muidu tagasihoidliku maitse ja välimusega sai oli arvel küll kirjas, aga hinnaks 0 krooni.