Raske samm telest kinno

Komöödiasarja "Seks ja linn" järjena tehtud film pakub mitmeid vaimukaid seiku, ent üldmulje on võrreldes telesarjaga kesine.

Kinolinadele jõuab populaarse disainerirõivaid, naiselikke stiletosid, ilusaid naisi ja mehi ning nende suhteid New Yorgi eluga miksinud seriaali "Seks ja linn" järjena tehtud täispikk mängufilm.

Suure ekraani film jätkab samas vaimus kui seriaal, ehkki vallatu nelik on neli aastat vanem ning nende kõigi elu on seriaali viimase, Pariisis filmitud osaga võrreldes veidi muutunud. Carrie'st (Sarah Jessica Parker) on saanud tunnustatud kirjanik, kelle sulest on ilmunud mitu bestsellerit. Miranda (Cynthia Nixon) on kolinud jõe taha Brooklynisse ja maadleb abieluprobleemidega, pereidüllist unistanud Charlotte'i (Kristin Davis) perre on oodata beebit. Samantha (Kim Cattrall) on kallimaga New Yorgist lahkunud Los Angelesse, püüdes sobituda truu naise rolli.

Filmi läbivaks teemaks, lisaks seriaalis populaarsust võitnud neliku sõprusele ja inimestevahelistele suhetele, on pulmad. Carrie abiellub lõpuks oma unistuste mehega, küsides peiult teemandist kihlasõrmuse asemel tulevasse ühisesse kodusse hiigelsuurt kappi. Selleks, et hoida seal seriaali jooksul peategelasest stiiliikooni teha aidanud lugematul hulga kingi ja rõivaid muidugi.

"Karakterite ülesäratamine oli keerukas protsess, aega kulus selleks koos filmi produtsendi ja stsenaristi Michael Patrick Kingiga ligi poolteist aastat," ütles lisaks peaosalise rolli täitmisele ka linateose kaasprodutsendina tegutsenud Sarah Jessica Parker intervjuus Cosmopolitanile. Õnneks tegelaste ülesäratamisraskusi pealtvaataja ei adu. Küll aga jään kinosaalis ootamagi seda miskit, mis mind seriaali näitamise ajal nii mõnedkümnedki korrad televiisori ette naelutas. Lõbusat irooniat ja teravmeelsust ehk, kui püüda fenomeni sõnastada.

Nagu seriaaliski näeb filmis palju moekaupa. Lisaks suurepärastele kostüümidele köidab nii mõnigi hea nali ja humoorikas juhtumine. Aga see ei suuda üle trumbata kaks ja pool tundi kestvat nutust seriaaliteekonna lõppu. Ja seda mitte ainult pisaraterohkeid stseene silmas pidades. Ehkki film on täis glamuuri ja sära, jääb ikkagi vürtsikusest puudu.

Olen alati ettevaatlikult suhtunud "supi ülessoojendamistesse". Kartuse kinnituseks ei suuda seriaalitegevust ühtse tervikuna edasi arendada püüdev film pakkuda piisavalt pikantseid vaimukusi, mida menukomöödiast mäletan ja ka filmist äratundmisrõõmuks ootan.