Piimatootjad nõuavad piima kokkuostuhinna tõstmist

Eesti Põllumeeste Keskliit (EPK) on solidaarne Saksa põllumeestega madalate piima kokkuostuhindade vastu võitlemisel ja kaalub lähiajal samalaadsete protestiaktsioonide korraldamist Eestis.

Saksa piimatootjad nõuavad piimatööstustelt piima kokkuostuhinna suurendamist kuni 6,7 kr liitri kohta. Praegune tase, 4,2–5,5 kr, ei kata enam kulutusi piimatootmisele, rääkimata investeeringutest. Ligi nädal kestnud aktsioonides on osalenud ligi 80% Saksamaa piimatootjatest. Aktsioonide käigus ei ole piima tööstustele tarnitud, vaid see on viidud energiakultuuride põldudele või joodetud sigadele. Piimatootjate üksmeel on mõjutanud Saksamaa piimatööstusi hinnapoliitikat muutma, tõusnud on piima hind ka kauplustes, näiteks Lidli ketis. Aktsioonide käigus on Saksamaa piimatootjad saanud kahju ligi 630 mln krooni, kuid ollakse valmis uuesti protestima, kui hinnapoliitika ei kujune vastavaks tegelikule majandusolukorrale. Oluline on, et piima hinnatõus poodides jõuaks ka põllumeesteni, teatas liit.

Analoogiline olukord kokkuostuhindades on ka Eestis. Piima kokkuostuhinnad on langenud poole aastaga üle krooni, olles täna 1997. aasta tasemel. Kuid tootmiskulud on kasvanud vähemalt kahekordseks, mõnede sisendite osas, näiteks väetised, on hind tõusnud 3–4 korda. Kauplustes aga, vaatamata kokkuostuhindade langusele, on piimahind jäänud peaaegu samaks.

Kui vanad ELi riigid, näiteks Soome, toetavad oma põllumehi tunduvalt tõhusamalt kui Eesti (Soomes on toetused ligi 4 korda kõrgemad kui Eestis), aidates nii kaasa põllumeeste konkurentsivõime püsimisele, siis peavad Eesti farmerid läbi ajama tunduvalt väiksemate toetustega. Lisaks madalamatele toetustele hektari kohta peame toime tulema ka kõrgema erikütuse aktsiiga. ELi poolt lubatud miinimum on 330 kr/1000 l kohta, Eestis on aktsiis aga 960 krooni.

Põllumeestel on hea meel, et põllumajandusminister ja valitsus leidsid eelarvekärpeid tehes võimaluse säilitada põllumajandustoetuste Eesti riigi poolt makstav osa maksimaalmääras. Põllumajandusministri Helir-Valdor Seedri sõnul võidakse aga järgmise aasta riigieelarvet tehes koalitsioonileping ümber vaadata ja toetusi vähendada. Kutsume poliitikuid üles näitama talupojatarkust ja seda mitte tegema, sest pidevalt nenditakse, et põllumajandust, kui strateegilist majandusharu tuleb käsitleda väga pika perspektiiviga – Eesti vanasõnale: narrid põldu ühe korra, narrib põld sind üheksa korda, võiks lisada – ja nii tulebki nälg majja. Konkurentsivõimeline põllumajandus on aga tagatiseks piisavale kogusele omamaisele kvaliteetsele toidule ja tarbijasõbralikule hinnale.

EPK asepresidendi Jaan Sõrra sõnul on piimatootjate olukord väga kriitiline, sest laenurahaga on ehitatud palju uusi lautu ja soetatud tehnikat, mille eest tuleb pankadele igakuiselt raha tagasi maksta. „Piima eest saadava raha jagunemisel tootja, piimatööstuse ja kaupmehe vahel on põllumehed jäänud vaeslapse ossa. Põllumehele makstakse täna piima eest 4.5 kr, piimatööstused müüvad kaubandusele joogipiima, kust on piimarasv juba osaliselt välja võetud ja nii ka või müügist teenitud, 6–7 kr, kuid poes maksab piimaliiter 10–12 krooni“, ütles Jaan Sõrra, „kui piima kokkuostuhinnad ei tõuse, siis aitaks jaekaubanduse kasumijanu vähendada võib-olla see, kui pered-sõpruskonnad leiaks endale mõnest piimafarmist isikliku lehma ja saaksid täispiimaliitri kätte 4,5 krooniga."

Piimatootjad nõuavad piima kokkuostuhinna tõstmist

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised