- OMX Baltic−0,01%319,99
- OMX Riga−0,25%969,18
- OMX Tallinn0,12%2 234,89
- OMX Vilnius−0,2%1 506,06
- S&P 5000,19%7 666,45
- DOW 300,04%50 926,56
- Nasdaq 0,04%26 871,6
- FTSE 1000,32%10 461,18
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,86
- OMX Baltic−0,01%319,99
- OMX Riga−0,25%969,18
- OMX Tallinn0,12%2 234,89
- OMX Vilnius−0,2%1 506,06
- S&P 5000,19%7 666,45
- DOW 300,04%50 926,56
- Nasdaq 0,04%26 871,6
- FTSE 1000,32%10 461,18
- Nikkei 225−0,94%68 309,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%93,86
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Puusepp: praegu on soodne aeg investeerida
Tallinna Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul
vastavad ettevõtte mullu tehtud prognoosid tänasele seisule ning just praegu on
tema sõnul väga soodne aeg investeerimiseks tulevaste tulude nimel.
Järgneb intervjuu Raul Puusepaga:
Olen tutvunud septembris toimunud majanduskonverentsi materjalidega, nimelt teie ülavaatega jäekaubandussektori tulemustest aastas 2007 ja prognoosidest aastaks 2008. Kuna 2008 aasta esimene pool on peaaegu juba möödas, kas Teie saaksite lühidalt öelda, kas 2007. aastal tehtud prognoosid ja reaalsus klapivad?
Põhimõtteliselt jah, saame öelda, et prognoosid ja reaalsus enam-vähem klapivad. Ennustasime 10-15%-st jaekäibe kasvu. Esimesel neljal kuul (jaan-aprill 2008) kasvas jaekaubandus statistikaameti andmetel ca 10,7% (2007.a. 15856 mln EEK, 2008.a. 17553 mln EEK). Seejuures on 2007 aasta esimese poole võrdlusbaas väga tugev, kuna 2007. aasta alguses oli tegemist erakordselt suurte kasvudega. Siiski tuli suur osa kasvust ka erakordselt suure inflatsiooni arvelt. Samuti tundub, et osa ärisektoreid on siiski kannatada saanud rohkem, kui nad ise oskasid karta. Eelkõige pean silmas kinnisvara- ja ehitussektorit. Loomulikult on see mõjutanud ja mõjutab jätkuvalt ka jaekaubandust. Samas ei ole jaekaubandus siiski nii tundlik, sest paljud kulutused on möödapääsmatud ja neid saab piirata vaid teatud osas. Suurt mõju avaldaks jaekaubandusele massiline töötus, kuid seda Eestis pole.
2007. aasta tulemustest rääkides ütlesite, et aasta oli suurte kasvude ja kasumivõtmiste aasta, kuigi aastal 2008 tuleb kaubandussektoril harjuda rahulikuma kasvufaasiga. Kuidas siis reageerivad tarbijad harjumuspärasest madalama majanduskasvu tingimustes? Inimeste palgad praegu enam ei kasva. Kas tarbimine ikka kasvab prognooside raames? Jäekaubandusekäibe kasv aastaks 2008 oli prognoositud 10-15%. Kas praegune kasv vastab prognoosidele?
Nagu juba ütlesin vastab kasv üldjoontes prognoosidele, kuid osalt on selle põhjuseks ka hinnatõus. Seda eriti toidukaupade puhul, kus ostetakse mitmete toodete puhul koguseliselt ehk sama palju, aga turumuutuste tulemusel peab sama kauba eest rohkem raha välja käima. Kindlasti on inimesed muutnud veidi konservatiivsemaks ja loevad rohkem raha. Samas pigem lükatakse edasi suuremaid oste nagu maja, korter, auto, tehnika. Üldiselt võib öelda, et eestimaalased on ka tarbimistippudes ostuotsuseid tehes valdavalt siiski käitunud ratsionaalselt – erandiks ehk kinnisvaraturg.
Sügisel majanduskonverentsil ennustasite, et majanduskasvu aeglustumine ei vähenda jaetarbimist, eriti toidukaupu. Samas, statistika näitab praegu, et toidu ostmisel on inimesed rohkem ettevatlikumaks muutunud ning jälgivad tähelepanelikumalt hindu. Paljud kärbivad oma kulusid toidu arvel. Kuidas kommenteerite?
Muidugi on hakatud senisest veel rohkem hindu vaatama, kuid tegelikult näitavad uuringud, et hindu on Eesti inimesed alati väga vaadanud. 66% eestimaalastest vaatab kaupluses esmalt hinda ja alles siis kõike muud, mis konkreetse kauba juures on. Praegu on kokku langenud kaks keerulist asja – toidukaupade hinnad on hüppeliselt tõusnud ja majandus jaheneb – mingil määral on selle tulemuseks sunnitud tarbimisharjumuste kohendamine.
Kas konkurents jaekaubanduses tiheneb? On see märgatav pigem toidukaubanduses, automüügis (Kia Motors) või kaubamajade sektoris?
Kindlasti tiheneb, kuid samas toimub ka konsolideerumine. Selleks, et jaekaubanduses pikaajaliselt edukas olla, on vaja suuri mahte. See on ka peamine põhjus, miks Kaubamaja on laienenud uutesse ärisuundadesse. Üldiselt võib öelda nii, et surve marginaalidele sunnib kasvatama mahte – et säilitada edukus.
Rääkides Tallinna Kaubamaja eesmärkidest aastaks 2008 ütlesite, et see aasta tuleb järjekordne laienemisaasta ja kontsern kavatseb kasvada tänavugi turust kiiremini. Kas teostate hetkel seda eesmärki?
Kõige olulisem on ehk sel aastal Kaubamaja kontserni laienemine jalatsiäri valdkonda kahe spetsialiseeritud jalatsikaupluste keti ostu näol. Tähtis on I.L.U. keti lansseerimine ning esimese ilupoe avamine Pärnus tänavu sügisel. Samuti pean väga oluliseks Selveri 10 uut kauplust Eestis, lisaks laiendused Pirital ja Järvel ning esimesed kauplused Lätis. Kui rääkida jaekaubandussektorist, on sellel aastal Kaubamaja kindlasti üks aktiivsemaid laienejaid Eestis. Laienemised toetavad turust kiirema kasvu strateegiat väga hästi.
Hetkel kuum
Kas Kaubamaja kärbib praegu oma kulusid nagu teised ettevõtted? Teil oli kunagi plaanis Kaubamaja lahtiolekuaegu ja müüjate arvu müügisaalides väheneda?
Kaubamaja on püüdnud kuluefektiivne olla igal ajal. Ka praegu tegeleme oma kuludega, püüdes efektiivsust hoida ja kasvatada, radikaalseteks sammudeks täna põhjus puudub. Samas investeerime just lähiajal väga palju, sest praegu on meie arvates väga soodne aeg investeerimiseks tulevaste tulude nimel.
Kuidas Kaubamajal läheb Läti turul? Lätis on majandusolukord praegu Eestiga sarnane.
Valmistame ette Selveri ja I.LU keti Läti laienemist. Saame esimesi kogemusi Läti jaeturult jalatsi- ja autokaubanduses. Hinnangu annaks parema meelega siis, kui oleme Läti turuga reaalselt avatud kaupluste kaudu pikemaajaliselt tuttavad. Nt aasta pärast.
Hetkel kuum
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
- PRO
Suur uusarenduste ülevaade
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Enimloetud
2
Naine on Lõuna-Koreas üllataval moel tuntum kui kodumaal
3
Viimased uudised
“Aafrikas tulevad kliendid siiani sageli agentide kaudu”
Tagasi Äripäeva esilehele