Eestlane ihkab uhkemat mõisa, kui saab

Esimene koht, kust mõisate kohta infot otsida, on loomulikult Eesti mõisaportaal mois.ee. Ehkki seal müügipakkumisi pole, kuluvad sedasorti ostu puhul taustateadmised marjaks ära.

Enamik eestlasi teab ju mõisatest põhiliselt seda, et neis elasid mõisnikud, kes veeretasid oma päevi õhtusse eesti rahvast kurnates. Ent mis mõtet on osta ajaloolist hoonet ilma selle ajalugu tundmata?

2001. aasta märtsis müüs Leisi vald Saaremaal Laugu mõisahoone 60 000kroonise alghinnaga tundmatule tartlasele. Hoone juurde kuulus ka viiehektarine maatükk, millel asub looduskaitsealune Laugu astang. Toona leidis vald, et paekivist mõisahoone küll otse ei lagunenud, ent ka remondiraha polnud kuskilt võtta.

"Kohalikule rahvale tegime koosoleku, nendele hoone vajalik ei ole," kommenteeris Leisi tolleaegne vallavanem Mart Mäeker.

Seitse aastat hiljem on Laugu mõis taas müügis. Viis hektarit on kahanenud pooleteiseks, sealhulgas 0,64 hektarit metsa. Hoone seisukorra kohta kirjutatakse müügikuulutuses "vajab renoveerimist". Tõsi, ehkki hind on kerkinud 1,6 miljoni kroonini, pole see praegu kinnisvaraturul enam eriline raha.

RE/MAX Professionalsi juhatuse liige Kairi Ummus kirjeldab madala hinna põhjusi nii: "Saaremaa on mõisate poolest väga rikas, samas pole mõisahooned väga rikkalike ornamentidega ega hiilga suursugususega. Laugu mõis vajab hädasti head peremeest, kes hoone üles ärataks ja sealsele elule värvi juurde annaks."

Tõepoolest, turu languse ajal on raske leida ostjat, kel leiduks piisavalt vaba raha suurteks investeeringuteks, mis ennast alles aastate pärast -

loodetavasti - ära tasuvad. Sama kinnitab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Elari Tamm: "Mõis on delikaatne teema. Enamjaolt on kinnisvarabuumi ajal müüdud neid käest kätte ilma, et oleks palju lisaväärtust antud. Tase on keskmiselt kehvem, üldjuhul vajavad hooned kapitaalset remonti."

Just rahanappuse tõttu on paljud ilusad plaanid ka katki jäänud. Kümmekond aastat tagasi oldi mõnel pool valmis mõisahooneid ka ühe krooniga ära andma, kui ainult leiduks keegi, kes nad korda teeks.

"Müüki tulevad mõisad üldjuhul siis, kui renoveerimine on jäänud finantside taha. Tavapäraselt on tehtud väikesed korrastused nagu katusevahetus, ehk ka aknad vahetatud, kuid muu on sedavõrd kallis, et lihtsam on edasi müüa," iseloomustab Tamm.

Mõni mõis on heade omanike kätes ka uuesti õitsele löönud. Keskajal Tallinna tsistertslaste valduses olnud ning hiljem 1919. aastani Pahlenite suguvõsa käes püsinud Palmse mõis on sihtasutuse Virumaa Muuseumid (kes on investeerinud mõisa korrashoidu 15 miljonit krooni, sellest summast 11 miljonit käesoleval aastal) valduses saanud suisa üheks Eesti visiitkaartidest.

Mõisahärraks soovijate silme ees hõljubki tavaliselt midagi Palmse sarnast. Erja mõisat Läänemaal Ridala vallas müütab Aarete Kinnisvara 2,9 miljoni krooniga. Aarete Kinnisvara maakler-hindaja Silvi Merilo tunnistab: "Erja mõisa vastu on huvi tundnud turismi- ja puhketalu pidajad ning veidi jõukamal järjel maakodu soovijad. Erja on aga pigem selline tagasihoidlik karjamõis. Otsitakse ikkagi midagi suurejoonelisemat!"

Laugu mõis on müügis olnud vaid kolm nädalat. Kahjuks ei näe ma portaalist, kes seda vaadanud on, aga klikkamisi on juba City24s 155, Eks-pressKinnisvaras 48. Seni on helistajaid olnud kaks, mõlemad Eesti turult.

Koht on looduslikult ilus, ühelt poolt metsik, teisalt Leisi keskusele, Triigi sadamale lähedal. Seega hea lahendus vahvale suvekodule või näiteks pansionaadile.

Seda laadi objekte tuleb müüki tänu meie kaubamärgile, milles omanikud näevad võimalust oma vara rahvusvaheliselt realiseerida. (Müün samuti näiteks väga omanäolist suvekodu - vesiveskit, mida on mitmed välismaalased küsinud.)

Mõisate ajalugu viib meid sageli väliseestlaste juurde ja neid vanad ehitised tagasi kodukanti tõmbavadki.

Tean, et pakutakse Saaremaal korras Oti mõisakompleksi Kuressaare lähedal Paadla mõisat, mis analoogselt kapitaalremonti vajab. Müügis on Lääne-Virumaal Annikvere külas renoveeritud Mõisa mõis, Aaspere mõis, Raasikul Kiviloo mõis, Järvamaal Norra mõis, Kuusalu vallas Kolga mõis, osalt renoveeritud Ravila mõis Kose vallas, renoveeritud müüridega Klooga mõis, lagunenud müürid Ehmja mõisast, Rakvere lähedal Rüütli mõisa varemed, Pärnumaal halvas korras puidust Saulepi mõis ja Tartumaal samuti puidust Kukulinna mõis, lisaks korralikum Keeni mõis, Võrumaal Luutsniku mõis.

Loetelu on päris pikk ning maa-ameti tehingute statistika räägib, et mõisatega tehinguid toimub kogu aeg, Kokkuvõtvalt on Eestimaa mõisate poolest rikas.

Hoiame neid väärt ajalooga ehitisi!

Hinnad algavad 3 miljonist kroonist ja kerkivad kuni 15-16 miljoni kroonini, olenevalt autentsuse ja renoveerituse astmest. Praegu on Uus Maal avalikus pakkumises vaid kaks mõisa: Annikvere Lääne-Virus ja Ontika Ida-Virus. Passiivses pakkumises on ehk rohkemgi.

Huviliste ring on suhteliselt väike, sest inimesi, kes võiks sellist investeeringut teha ning kel on ka vastav maitse, on vähem kui lihtsalt suvila või puhkekodu soovijaid. Põhilised huvilised on eestlased. Peamine idee sihtotstarbeks on moodne majutusasutus.

Mõisahooneid on turul vähe, eriti harva on selliseid suurejoonelisemaid ja algupäraseid hooneid. Ja eks teate isegi, mis hinda selliste eest küsitakse!

Meil müügisolevad asjad on üpris kehvas seisus ja nõuavad mahukamaid investeeringuid. Mõisate ostjaid huvitab ka alati maja ajalugu. See on lisaväärtus!

Erja mõis on olnud väljas müügis kolm kuud. Huvi on kesine. Kuid mõisahooneid oleme müünud ka varem (ostjaks tuntud advokaat) ning - arvestades nende erilisust - ongi need objektid sellised, mis kinnisvarabuumiga kaasa ei läinud, ja nende vastu on huvi stabiilne.

Analoogse, mõisa mõõtu maja otsijaid on ka huvitanud selline eripärane objekt nagu endine Tuudi raudteejaam.

Suur ja aristokraatliku olemisega maja metsade keskel. Enamik huvilisi suhtleb inglise keeles.

Veel on meil müügis Kõrgepalu mõis Varstu vallas Võrumaal. Selle teemal käivad läbirääkimised ühe väliseestlasega. "Tagataskust" (omaniku soovil) pakume ka Laiküla mõisahoonet Läänemaal Martna vallas. Selle vastu on huvi ühel Eestis elaval krahvitiitli kandjal (saksa päritolu, valdab eesti keelt, kuid Eestis juuri ei ole).