Venemaa ühiskondlike organisatsioonide
esindajate hinnangul aitas venelaste sekkumine Gruusia-Osseetia konflikti
etnilist puhastust vältida ja seetõttu peavad nad Lääne moraaliloenguid
kohatuks.
"Meie, Venemaa ühiskondlike organisatsioonide esindajad, ei suuda väljendada oma hämmingut kummalise positsiooni asjus, mille on võtnud mõned poliitikud, ühiskonnategelased ja meediaesindajad väljaspool Venemaa riigipiire," vahendas Interfaks pöördumist.
Pöördumise allkirjastanud inimeste hinnangul ei tohi keegi tappa tsiviilisikuid ega teisitimõtlejaid (nt separatistidest osseete ja abhaase - toim) vaid selleks, et säilitada riigi territoriaalset terviklikkust.
Pöördumise autorid usuvad, et Venemaa ei soovi Gruusiat vallutada või okupeerida, et sealset režiimi muuta. Gruusia praeguse poliitilise režiimi väljavahetamine olevat Gruusia rahva enda asi. Samas märgivad nad, et ka ajaloos elajaliku kurjategijana tuntuks saanud Adolf Hitler tuli kunagi võimule just rahva toel.
Allakirjutanud kutsuvad teiste maade ühiskondlikke organisatsioone loobuma topeltstandarditest Lõuna-Osseetias aset leidnud konflikti ja sellega sarnanevate rahvuslike kokkupõrgete hindamisel.
"Topeltstandardid ning katse süüdistada tegelike kurjategijate asemel neid, kes kannatanuid kaitsevad, ning sündmuste meelevaldne tõlgendamine võimaldab kurja ning kuritegusid edasi teha," lisavad nad.
Allakirjutanute seas on Ajakirjanike Rahvusliku Assotsiatsiooni Mediakratia (???????????? ?????????? ??????????? "???????????") juht Aleksandr Školnik, Moskva inimõiguste büroo direktor Aleksandr Brod jt ühiskonnategelased.