Kruuda bluff kasumiga

Numbritega vassimise põhjuseks võis olla müügis olnud üksuste ülesvuntsimine, et ostjale endast paremat muljet jätta.

"Praegune periood on väga pingeline, muu hulgas on käimas korraline audiitorkontroll. Samas kontrollivad aruannet meie analüütikud. Ühes oleme küll kindlad - tegemist ei ole käibepettusega," vastas Kalevi finantsjuht Tarmo Maasikamäe Äripäeva küsimusele, kuhu on kadunud ettevõtte bilansist kümnete miljonite eest kasumit ka käivet.

Analüütikutel on tööd küllaga, sest Kalevi juhi Oliver Kruuda esitatud aruanne on koostatud loominguliselt, milles üks pluss üks ei võrdu alati kahega.

Näiteks on nelja kvartali liidetud kasum 55 miljonit krooni suurem aasta koondkasumist. Huvitav on asja juurest tõik, et auk tuli kasumisse just viimases kvartalis, mil katkesid ostu-müügiläbirääkimised Alta Capitaliga.

Samal ajal klapivad aruandluses kulud sajaprotsendiliselt, mistõttu võib eeldada, et ettevõtete müügi eel näidati 55 miljoni eest väiksemat kahjumit ja tasaarveldati see neljandas kvartalis, mil laekus erakorraline kinnisvaratulu ja Rahumaalt saadud trahvid kommi- ja piimavabriku müügi katkemisest.

Lisaks kasumi haihtumisele on üpriski kummaline, et kahte kolmest Alta Capitalile minevast valdkonnast tabas pärast tehingu äralangemist ka kiire käibe kokkutõmbumine.

Numbrites tähendab see, et kui Kalevile kuuluv piima- ja jahukondiitritööstus müüb tavaliselt ühes kvartalis tooteid keskeltläbi saja miljoni krooni eest, kukkus sel kevad-suvisel kvartalil nende kahe valdkonna käive enam kui poole võrra.

"Loogiliselt võttes ei saa piima käive ühes kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga nii palju erineda, sest tegemist on esmavajaliku toiduainega, mille tarbimine ei saa kaks korda väheneda," ütles maksuekspert Ardo Ojasalu ning arvas, et tegemist võib olla arvestusmeetodite muutumisega. Mehe sõnul poleks see Kalevi puhul üllatav, kuna see ettevõte "muutub" kogu aeg. Ühestki olulisemast arvestusmeetodi muutusest Kalevi aruandluses märku ei anta.

Endine maksuameti juht Ojasalu lisas, et enne müüki käibe ja kasumi suurendamine on iseenesest normaalne, kuigi ta kahtleb, kas see õnnestuks üheksa kuud järjest.

Müügitehingu teine osapool, Alta Capital Partnersi juht Indrek Rahumaa jäi teemat kommenteerides napisõnaliseks.

"Kalevi ostutehingu kohta andsime juunis üsna ammendava pressiteate, milles esitatu on endiselt jõus," kommenteeris Rahumaa. Seega loodab Alta Capital endiselt, et ta leppetrahvi tehingu nurjumise tõttu Kalevile maksma ei pea ning veel enne aasta lõppu sõlmitakse Kaleviga uus kokkulepe toiduaineteüksuse müügiks.

Samuti kinnitab Rahumaa, et tehingu katkemise ajal mingit suuremat segadust Kalevi aruandlusega ei olnud.

Kalevi finantsjuht aga ütles, et aasta aruanne võib olla mõnevõrra ekslik.

"12 kuu vahearuanne ja auditeeritud aastaaruanne võivad tõepoolest erineda, kuna audiitori ettepanekuid kindlasti arvestame ning IFRSi tõlgendusi on erinevaid," vastati pärast enam kui nädal kestnud põiklemist lõpuks Äripäeva küsimustele.

Majandusnäitajatega mängimise teeb võimalikuks see, et üksnes majandusaasta aruannet auditeeritakse, mitte kvartalite aruandeid.

"Vahearuannete osas puudub otsene auditeerimiskohustus ja juhul, kui need on audiitoripoolse kontrollita, lasub nende osas ka kogu vastutus need avaldanud ettevõttel," kinnitab Audiitorkogu juhatuse esimees Toomas Vapper.

Lisaks eelmainitute leiab viimasest aruandlusest veel paar anomaaliat.

Näiteks lõviosa (75 protsenti) kinnisvaravaldkonna käibest tuli peaasjalikult samuti viimases kvartalis, mil muude valdkondade käive langes. Samas teeniti neljandas kvartalis rekordilise 300miljonilise käibe juures tulu null krooni.

Kalevi juhatuse esimehelt Oliver Kruudat Äripäeval kommentaari saada ei õnnestunud.

"Kui finantsinspektsioon on varem meediale tundunud hambutuna, siis meie asi on see arusaam ümber lükata," ütles inspektsiooni juhatuse liige Kilvar Kessler, kui Äripäev edastas inspektsioonile kahtluse, et Kalev on aruannetes investoreid petnud, ning palus inspektsiooni kommentaari.

Suure tõenäosusega on Äripäeva avastatud Kalevi aruannetega mängimine inspektsioonis praegu menetluses, kuigi ei Kessler ega keegi teine finantsinspektsioonist ei tohi seda enne kohtutee ettevõtmist kommenteerida.

"Õiguskeskkond on olemas. Mida rohkem vihjeid, seda parem meile," lisas finantsinspektsiooni väärtpaberituru järelevalve eest vastutav Kessler.

"Börsiettevõtte peamine kohustus on avaldada täpne, täielik ja õige teave. Valeteabe esitamine tähendab riski riigipoolseteks sanktsioonideks. Rikkumise eest võib juriidilisele isikule määrata pool miljonit krooni trahvi. Juhin tähelepanu, et piisavaks sanktsiooniks võiks olla vähemalt kogu turule tervikuna tekitatud kahjuga võrdne trahv," lisas Kessler.

Üldiselt soovitas finantsisektsiooni juhatuse liige raha kahtlasematesse ettevõtetesse mitte panna. "Meil on turul selgelt kahelaadseid emitente: avatumad ning börsiettevõtteks olla soovivad tegijad ja siis bütsantslikult segase aruandluse ning juhtimisega tegijad. Minu arvates on viimaste vastu parim tegelik "rohi" neid sellisena võtta ehk diskonteerida (või siis sinna mitte investeerida). Taolised lemonid aga kannavad usaldamatust edasi kogu turule, ka headele emitentidele ja see on juba meie huvi," ütles Kessler.

Kalev on finantsinspektsioonile "vana sõber". Ettevõte on korduvalt inspektsiooni järelevalvemenetluste tähelepanu saavutanud ja praegugi käib kohtuvaidlus ühes teises küsimuses.

Eesti tippanalüütikud on Kalevi monitoorimisest maha võtnud ja läbipaistvuse tõttu sellele ettevõttele oma aega ei pühenda.

"Kahjuks meie ei ole seda ettevõtet juba pikemat aega aktiivselt jälginud vähese läbipaistvuse ning klientide vähese huvi tõttu," ütles Swedbanki analüütik Sander Danil.

Majanduse headel aegade Kalevi võlakirju emiteerinud ja investoritele müütanud SEB keeldub samuti Kalevi kohta kommentaaride andmisest.

"Kalevi aktsia ei kuulu nende hulka, mida SEB katab analüüsiga," tõdes SEB Enskilda Equities divisjoni direktor Sten Sumberg.

Tõsi, SEB võlakirjade osakond Kaleviga enam koostööd ei tee ja Kalev korraldab oma võlakirjaemisioone ise. "Ju siis ei leitud Kaleviga enam ühist keelt," põhjendas Rain Piiri SEB võlakirjade osakonnast koostöö katkemist.

"See on tõepoolest teema, mida ma ei sooviks kommenteerida," sekundeerib lühidalt ka investeerimispanga Gild Bankers juhtivpartner Rain Tamm.

Nii LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert kui ka tarkinvestor.ee investeerimisnõustaja Kristjan Lepik ütlesid, et Kalev on nende poolt jälgitavate ettevõtete radarilt väljas, mistõttu selle ettevõtte kohta nad hinnangut anda ei saa.

Kalevi aruande teemal ei soovi sõna võtta ükski üheksast tippaudiitorist Eesti audiitorite kogu juhatusest.

Ühed loobuvad kommenteerimast seetõttu, et tööandja auditeerib Kalevit (Ernst & Young), teised peavad aruandes olevat infot liiga väheseks, et sellele aega kulutada, ja kolmandad keelduvad eetilistel kaalutlustel, kuna audiitor tohib hinnangut anda üksnes siis, kui tal on ettevõttega töövõtuleping.

Loomulikult ei ole ettevõttel lubatud edastada ebaõigeid aruandeid, mis võivad ka aktsia hinda mõjutada (manipulatsioon). Börsi ülesanne on tagada informatsiooni ning sealhulgas vahearuannete tähtaegne esitamine.

Nõuete rikkumise puhul saab börs eirajaid karistada ning järelevalve osas teeme igakülgset koostööd finantsinspektsiooniga.

Aruannete sisu nõuetekohasuse tagamine on eelkõige emitendi ülesanne. Aastaaruanne on ka audiitori kinnitatud.

Nii börsiettevõtetel kui ka tavalistel ettevõtetel tuleb ette olukordi, kus on vaja muuta eelnevate kvartalite tulemusi, on see siis audiitori poolt leitud viga, ettekirjutus või mingi muu põhjus. Alati ei pruugi põhjus olla pahatahtlik.

Kiire vastus on, et me kajastame kõik majandustehingud tekkepõhiselt, vastavalt tegelikele sündmustele ja õiges perioodis.

Kalevi majandustulemustes kajastuvad nii Euroopa kui ka Eesti turu kõikumised. Kõige olulisema languse võrreldes eelmise perioodiga tegi piima- ja lõssipulbrite hinnad, mistõttu praegu Paide toorpiima ei varu ja teeb vaid allhanget.