• OMX Baltic−0,07%319,72
  • OMX Riga0,57%976,08
  • OMX Tallinn−0,17%2 229,05
  • OMX Vilnius0,27%1 511,04
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,38%10 537,45
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,45
  • OMX Baltic−0,07%319,72
  • OMX Riga0,57%976,08
  • OMX Tallinn−0,17%2 229,05
  • OMX Vilnius0,27%1 511,04
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,38%10 537,45
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,45
Sampo panga juht Aivar Rehe kinnitas Äripäevale, et Sampo panga eesmärk ei ole laenutingimuste muutmisega laenuintressi tõstma hakata, pigem vastupidi, hoida seda all. Muudatus laenutingimustes tuleneb ennekõike Sampo emapanga poliitikast Taanis ja rahaturgudel tekkinud olukorrast.
Selgituseks, miks ei õnnestunud eile Äripäeval tänasele artiklile „Sampo lükkab riskid kliendi kraesse“ kommentaari saada, on järgmine. Saatsime eile (03.11.2008) küsimused Sampo panga kommunikatsioonispetsialistile Tõnu Talinurmele e-kirja vahendusel ja uurisime, kas neid kommenteerib Aivar Rehe, aga Talinurm ütles, et vastab hoopis panga personaal- ja jaepanganduse direktor Tõnu Vanajuur. Sampo Pank selgitas täna, et Rehe oleks olnud nõus teemat kommenteerima, aga pank otsustas, et seda teemat on õigem kommenteerima konkreetne spetsialist ja sellepärast on ka Äripäev lugejaid eksitanud väitega, et Rehe keeldus kommentaaridest. Täna soovis Rehe siiski ise teemat kommenteerida.
Järgneb telefoniintervjuu Sampo panga juhi Aivar Rehega:
Alates oktoobrist olete viinud laenu üldtingimustesse sisse muudatused, kus jätate endale ühepoolselt võimaluse muuta laenuintressi suurust. Mis seda tingis ja miks just oktoobrist?
Tahan rõhutada seda, et me peame nägema nii intressi marginaali tõusu kui langust. Kui me räägime kogu aeg võimalikust turgude jahenemisest, siis meie marginaali tase 1-2% võib tähendada, et see võib isegi allapoole minna. Kui näiteks turud rahunevad 6-9 kuu jooksul, siis võib praegustel rahastamise tingimustel tulla ka nii-öelda eelistingimused.
Kui rääkida intressi muudatustest, siis peab otsima finantskriisilaadset seisu, mis on meie piirkonda jõudnud alates 2007. a suvest. Nüüdseks on mööda läinud 12 kuud ja pärast finantspakettide tegemist võib näha rahunemise märke. Ma ei ole kindel, aga võib olla on Taanis on üks kord marginaali tõstetud. See on iseloomulik kiirete turuliikumiste puhul kas üles või alla.
Meie ei lähe seda teed, et tõstame 5-8 korda intressi marginaali, nagu tegi Swedbank. Meie hoiame all. See on erinev pankade käitumine. Tõenäosus intressi tõusuks väheneb, kui vaadata, kuidas langevad baasintressid. See avaldab mõju ka pankadevahelisele rahaturgudele.
Grupi poliitikat tuleb ka aktsepteerida ja järgida.
Palju neid kliente üldse oleks, kes oleksid võimelised kohe laenu tagasi maksma, kui nad ei ole nõus uute lepingutingimustega, juhul, kui nad peaksid nendele alla kirjutama?
See on väga individuaalne. Pigem ma ei soovita nii. Kui kliendil on alla 100 baaspunkti laen (+ 6 kuu euribor), siis lähtudes praegusest inflatsioonist ja rahaturu seisust on pankuri selge soovitus tagada igakuine maksekvaliteet ja rahulikult elada oma kodus ning nautida, mis on loodud. Ärme tee endale peavalu, sest keegi ei sunni raha ennetähtaegselt tagasi maksma. Pankade põhimure on olla tähtajas.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele