Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euro annab uue hoo

    Eesti majandus on iseseisvuse taastamise järel kasvanud väga kiiresti. ELi ja NATOga liitumine andsid kasvuhoole täiendava kiirenduse, suurendades samal ajal ka mitmeid riske. Need riskid on osaliselt realiseerunud. Eesti Panga prognoosi järgi väheneb Eesti majanduse maht paari protsendi võrra nii tänavu kui ka tuleval aastal.
    Eesti majanduse senise eduloo oluline tegur on olnud hästi õnnestunud rahareform ja kindlalt püsiv Eesti kroon. Olen veendunud, et nii, nagu rahareform oli vundamendiks senisele arengule, aitab euro kaasa järgmise arenguetapi õnnestumisele.
    ELiga liitumisel oli meie eesmärk võtta euro kasutusele 2007. aastal. Selle ebaõnnestumise peapõhjus oli kütuse hinnahüpe maailmaturul, mis viis inflatsiooni liiga kõrgele. Kasvu kiirenemisega tõusis inflatsioon. Oli selge, et lähiaastail ei suuda me oma inflatsiooni kriteeriumite lähedusse suunata.
    Valitsuse eestvõttel suunati seepeale siht kaugemale. Kaugemale tulevikku planeeritud ELi nõutud maksutõusud toodi varasemaks, et vältida nende mõju inflatsioonile edaspidi. See tõi aasta esimeses pooles kahekohalise inflatsiooni. Mitu analüütikut ja teised emotsioonide pealt hindajad ei usu, et inflatsioon saaks paari aastaga alaneda 3 protsendile.
    Majandusarenguid kaks aastat ette täpselt prognoosida on pea võimatu, eriti ajal, kui majanduskeskkond on kogu maailmas ääretult ebakindel.
    Ent mitu märki viitavad sellele, et meile võib avaneda võimalus nõuete täitmiseks varem, kui paljud skeptikud arvata oskavad. Eesti Panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal, mis võimaldaks euro kasutusele võtta 2011. või 2012. aastal.
    Esiteks on Eesti majandustsükkel praegu langusfaasis, see aitab vähendada inflatsiooni. Juba on vähenenud kodumaised hinnasurved, koos majandusolude raskemaks muutumisega taanduvad need veelgi. Võime näha hindade langetamisi - ettevõtted peavad loobuma hinnatõusudest, mis tehti headel aegadel, kui tarbijad olid nõus ostma kallimaid kaupu ja teenuseid. Ette pole enam näha suuri palgatõuse - ettevõtete ja inimeste ootused palkade edasiseks tõusuks on tagasihoidlikud.
    Teiseks on raskused maailmamajanduses muutnud olukorra toormeturgudel meid soosivaks. 2007. a lõpus ja selle aasta esipooles tõusis inflatsioon peamiselt maailmaturul hüppeliselt kasvanud toidu ja kütuste hindade tõttu. Nüüd näeme kütuste hindade kiiret langust maailmaturul ja peaksime nägema ka Eesti inflatsiooni märksa kiiremat langust.
    Selliste arengute taustal võiks valitsusele justkui ainult õnne soovida, et näe, soodsad arengud euro kasutuselevõtuks toovad sulle ühe valimislubaduse täitmise lihtsalt kätte. Päris nii see kahjuks siiski ei ole. On selge, et nii valitsus kui ka riik tervikuna peavad palju pingutama euro tuleku nimel.
    Esmalt ümbritseb inflatsiooni veel üsna suur määramatus ja me peame tegema kõik, et seda vähendada. Valuliste eelarveläbirääkimiste raames oli laual hulk soove tõsta kaudseid makse, see aga andnuks inflatsioonile hoogu juurde. Õnneks jäi enamus soovideks. Küllap on ka tulevikus ahvatlev kaudsete maksudega riigieelarvesse raha juurde koguda.
    Praegu võib euro kasutuselevõtu suurimaks takistuseks tõusta hoopis eelarvekriteerium. Maastrichti kriteeriumid lubavad kuni 3protsendilist eelarvedefitsiiti. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt võib Eesti eelarve puudujääk ulatuda 2,5 protsendini, kuid arengud võivad olla ka märksa halvemad.
    Väikese avatud ja konvergeeruva majandusega riigis on raske juhtida inflatsiooni. Paljuski sõltume me välistest teguritest. Eelarvedefitsiidi juhtimine on aga meie riigijuhtide kätes, nõude täitmata jätmises ei saa kedagi peale valitsuse süüdistada. Majanduspoliitiliselt oleks andestamatu, kui eelistataks teisi valimislubadusi eurole, seda eriti praeguses kriisi kontekstis. Ka meist euroskeptilisemad riigid on aru saamas eurotsooni kuulumise eelistest.
    Euro peab olema Eesti lähiaastate tähtsaim majanduspoliitiline prioriteet. Peame olema valmis ohverdama muid lubadusi selle nimel. Uskuge mind, kui euro on Eestis kasutusel, on ka lubadusi kergem täita - majandus muutub investoritele atraktiivsemaks ja euro toetab kasvu taastumist.
    Valitsus ei pea selleks tegema midagi müstilist. Ei pea ummisjalu riigikokku tormama, et 2009. aasta eelarve ruttu ümber teha. Vastupidi, selle peaks praegu rahulikult vastu võtma. Küll aga tuleb olla valmis kulusid koomale tõmbama, et mahtuda 3% raamesse. Muuta tuleb eelarvestrateegiat, et 2010 ja sealt edasi oleksid eelarved planeeritud, arvestades muutunud majanduskeskkonda.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Soovime edu võitluses “aatemeestega”
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Poliitikutel on kahtlemata õigus, et konkurentsiamet peaks olema võimekas ettevõtlusvabaduse regulaator, aga samamoodi tuleb olla meelekindel poliitilistes tõmbetuultes, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tesla kaalub tehase loomist Kanadasse
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Tesla teeb lobitööd Kanada provintsi Ontario valitsusega, et luua piirkonda uus kõrgelt arenenud tootmistehas, selgub täna meedias avaldatud dokumentidest.
Reaalajas börsiinfo
Konkurentsiameti uus juht: kinomonopol? Jah, see paistab JOKK
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Sel nädalal konkurentsiameti peadirektorina alustanud Evelin Pärn-Lee kommenteeris Äripäeva raadio hommikuprogrammis avalikkuse tähelepanu all olnud juhtumeid, nagu kütusekartell ja kinomonopoli teke.
Läti saab Rail Balticule sõjalise liikuvuse raha
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Läti Rail Balticu projekt on seotud sõjalise liikuvuse rahastamisega veidi vähem kui 5 miljoni euro ulatuses, selgus riigi transpordiministeeriumi esmaspäeval allkirjastatud lepingust Euroopa Kliima-, Infrastruktuuri- ja Keskkonnainspektsiooniga (CINEA).
Väike-Maarja suurim maja leidis ostja
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.
Väike-Maarja vallavanemal Indrek Keskülal oli reedel põhjust rõõmustada, sest läbirääkimised õppekeskuse ostjaga olid edukad ja majale puhutakse varsti uus elu sisse.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.