Euro annab uue hoo

Valitsuse eestvõttel suunati seepeale siht kaugemale. Kaugemale tulevikku planeeritud ELi nõutud maksutõusud toodi varasemaks, et vältida nende mõju inflatsioonile edaspidi. See tõi aasta esimeses pooles kahekohalise inflatsiooni. Mitu analüütikut ja teised emotsioonide pealt hindajad ei usu, et inflatsioon saaks paari aastaga alaneda 3 protsendile.

Majandusarenguid kaks aastat ette täpselt prognoosida on pea võimatu, eriti ajal, kui majanduskeskkond on kogu maailmas ääretult ebakindel.

Ent mitu märki viitavad sellele, et meile võib avaneda võimalus nõuete täitmiseks varem, kui paljud skeptikud arvata oskavad. Eesti Panga hinnangul on suurenenud tõenäosus täita Maastrichti inflatsioonikriteerium juba 2010. aastal, mis võimaldaks euro kasutusele võtta 2011. või 2012. aastal.

Esiteks on Eesti majandustsükkel praegu langusfaasis, see aitab vähendada inflatsiooni. Juba on vähenenud kodumaised hinnasurved, koos majandusolude raskemaks muutumisega taanduvad need veelgi. Võime näha hindade langetamisi - ettevõtted peavad loobuma hinnatõusudest, mis tehti headel aegadel, kui tarbijad olid nõus ostma kallimaid kaupu ja teenuseid. Ette pole enam näha suuri palgatõuse - ettevõtete ja inimeste ootused palkade edasiseks tõusuks on tagasihoidlikud.

Teiseks on raskused maailmamajanduses muutnud olukorra toormeturgudel meid soosivaks. 2007. a lõpus ja selle aasta esipooles tõusis inflatsioon peamiselt maailmaturul hüppeliselt kasvanud toidu ja kütuste hindade tõttu. Nüüd näeme kütuste hindade kiiret langust maailmaturul ja peaksime nägema ka Eesti inflatsiooni märksa kiiremat langust.

Selliste arengute taustal võiks valitsusele justkui ainult õnne soovida, et näe, soodsad arengud euro kasutuselevõtuks toovad sulle ühe valimislubaduse täitmise lihtsalt kätte. Päris nii see kahjuks siiski ei ole. On selge, et nii valitsus kui ka riik tervikuna peavad palju pingutama euro tuleku nimel.

Esmalt ümbritseb inflatsiooni veel üsna suur määramatus ja me peame tegema kõik, et seda vähendada. Valuliste eelarveläbirääkimiste raames oli laual hulk soove tõsta kaudseid makse, see aga andnuks inflatsioonile hoogu juurde. Õnneks jäi enamus soovideks. Küllap on ka tulevikus ahvatlev kaudsete maksudega riigieelarvesse raha juurde koguda.

Praegu võib euro kasutuselevõtu suurimaks takistuseks tõusta hoopis eelarvekriteerium. Maastrichti kriteeriumid lubavad kuni 3protsendilist eelarvedefitsiiti. Eesti Panga sügisprognoosi kohaselt võib Eesti eelarve puudujääk ulatuda 2,5 protsendini, kuid arengud võivad olla ka märksa halvemad.