Kas ülikool saab Eesti majanduse kraavist välja tõsta?

Homme kogunevad Tartu Ülikooli aulasse ülikooli arengukonverentsile „Ülikool homse ühiskonna kujundajana“ Eesti arvamusliidrid, et arutada ülikooli rolli üle ühiskonnas. Täna rääkisid samal teemal ülikooli ja ettevõtluse prisma läbi Tartu Ülikooli teadus- ja arendusosakonna juhataja Indrek Ots ja Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi direktor Erik Puura.

Mida ülikool saaks teha, et Eesti majandus taas kraavist välja aidata?

Teine näide. Aktsiaselts Silmet kaotas sidemed Venemaal paikneva arenduskeskusega. Professor Mati Erik PuuraKarelsoni uurimisgrupp aitas neid tehnoloogilises arendustegevuses. Toonasest doktorandist Anti Perksonist sai hiljem Silmeti tootearendusjuht ja tänaseks peadirektor.

Ettevõtted võivad kasvada ka ülikoolist välja. 1999. aastal asutati biotehnoloogiaettevõte Quattromed. Tänavu sügisel omandas Baltimaade suurim riskikapitaliettevõte Baltcap enamusosaluse meditsiinidiagnostikaga tegelevas firmas Quattromed HTI Laborid.

Kahe esimese näite põhjal võib teha järelduse, et ülikoolist otsitakse nõu alles siis, kui king väga valusasti pigistama hakkab.

Ots: Täpselt nii.

Puura: Jutt sellest, et ülikoolidel pole ettevõtetele midagi pakkuda tuleb väga paljuski sellest, et ettevõtted ise ei tea, kas nad tahavad liikuda mingis uues suunas.

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudil on koostöö ettevõtetega nii biotehnoloogia, energiatõhusa ehituse, robootika, arukate majade ja jäätmete taaskasutuse vallas. Kui meil endil tekib mingi hea idee, siis me otsime ettevõtluspartnereid ja teeme suunatud pakkumisi. Neljale heale ideele viiest leiame Eestist ettevõtluspartneri.

Kui ettevõtja pöördub meie poole oma probleemiga, siis võib juhtuda, et vastav teadusgrupp töötab Eesti Maaülikoolis või Tallinna Tehnikaülikoolis või hoopis mõnes välisriigis. Tööle hakkab üks-kaks kontakti kümnest.

Ots: Kui endale natuke tuhka pähe raputada, siis põhjus võib olla ka selles, milline kuvand on ülikoolist väljaspool ülikoolist kujunenud. Ettevõtted ei ole harjunud sellega, et Tartu Ülikool on koht, kuhu tasub tulla nõu küsima erinevate tehnoloogiliste küsimustega. Pigem on meie kuvand see, et klassikalises ülikoolis tegeletakse rahvusteadustega ja kõik. Kui me vaatame Eesti teaduskompetentsi, siis Tartu Ülikool annab 60-70 protsenti kogu Eesti teadusproduktsioonist, kui vaadata avaldatud teadusartikleid või kaitstud doktorikraade.

Selleks, et ettevõtjate probleemid saaks lahendatud on meil moodustamisel nn ühe punkti teenindus, ehk üksus, mis on pühendunud just ettevõtlussuhetele. Tähtis on, et ettevõtja ei jääks suures Tartu Ülikoolis oma murega ripakile.

Puura: Tehnoloogiainstituudis töötab koos doktorantidega ligi sada inimest ja neist ettevõtlusega seotud lepingutega katmata on umbes paarkümmend inimest. Need uurimisrühmad lihtsalt pole veel nii kaugele jõudnud. Samas peavad meie instituudi uurimisrühmad olema tugevad nii rahvusvahelises teaduses, aga neil on ka väljund ettevõtlusse.

Stockholmi tehnikaülikooli eelarvest on ettevõtete poolt tulev finantseerimine ligi pool eelarvest. Tehnoloogiainstituudi eelarvest tuleb otselepingutest ettevõtetega umbes kümnendik, lisaks toimub ettevõtetega koostöö EASi ja rahvusvaheliste programmide raames.

Ots: Tehnoloogiainstituut on ettevõtluslepingute osas ülikoolis esirinnas, kui vaadata ülikooli tervikuna, siis teadus- ja arendustegevuse rahastamisest moodustab ettevõtluslepingute maht 5-10 protsenti. See ei ole väga suur, aga viimase nelja aastaga on nende lepingute maht on kümnekordistunud.

Puura: Helsingi ülikoolil, mis on klassikaline ülikool, on erasektorist tulev finantseerimine 10 protsenti.

Kas asjaolu, et majanduses on olukord ebakindel, on kaasa toonud ettevõtjate poolt suurema huvi?

Puura: Suurem osa Eesti ettevõtetest, mille teadus- ja arendustegevus otseselt kattub ülikooli profiiliga, on koostööd juba alustanud.

Teine küsimus on uus ettevõtlus, mis peaks Eestis tekkima näiteks biomeditsiini, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ja materjalitehnoloogiate valdkonnas. Eri aegadel on ülikoolidest kasvanud välja ettevõtteid, kasvõi Tartu Ülikooli geograafia instituudist välja kasvanud Regio.

On juhtumeid, kus ülikoolil on väga raske kiiresti reageerida ettevõtjate vajadusele. Õppetöö perioodil pole õppejõul võimalik aktiivselt arendustegevusega tegeleda ja teiseks on kõigel oma hind. Kui ma olin Stockholmi tehnikaülikooli doktorant ning ülikool pakkus minu tööd ettevõtetele, siis doktorandina küsiti minu töö eest 60 000 Rootsi krooni, kui kraad sai kaitstud, siis küsis ülikool minu töö eest 100 000 Rootsi krooni kuus. Need olid ülikooli kehtestatud tingimused. Eesti hinnad kindlasti sellised ei ole.

Tartu Ülikoolil on väga hea projektide taotlemise kompetents. Me esitame ettevõtjatega koos projekte, saavutame finantseeringu. See viib ettevõtja kulud oluliselt madalamaks.

Ots: Võimalused ulatuvad alates sellest, et ettevõte panustab endale sobiva personali koolitusse kuni selleni, et panustatakse vajalikesse rakendusuuringutesse.

Patendid. Kuidas nendega on?

Puura: Minu seisukoht on, et ülikooli eesmärk ei ole omada suurt patendiportfelli, vaid võimalikult kiiresti tekkiv intellektuaalomand kaitsta ja siis võimalikult kiiresti see intellektuaalomand ettevõtlusse suunata. Üks võimalus on patente ettevõtetele välja litsentseerida, aga võimalus on patente ettevõtetele võõrandada, loomulikult nii, et kasud oleksid mõlemapoolsed. Ülikooli poolt väljaarendatu muutub ettevõtte arengule kaasaaitavaks faktoriks.

Eriti ei ole näha, et kinnisvaraarenduses või toiduainetööstuses suuri kasumeid saanud ettevõtjad oleksid valmis liikuma enda jaoks tundmatutesse valdkondadesse, mis on seotud uute tehnoloogiliste arengutega.

Kummikutootja ei ole valmis hakkama tootma telefone…

Puura: Nokia näide on koloriitne, aga sellest ei pea lähtuma. IKEA edulugu algas sellest, et laud ei mahtunud tarnija pagasiruumi. Jalad võeti alt ära, hakati tegema kokkupandavat mööblit. Transpordikulud löödi alla. Ostja pidi ise mööbli kokku panema, see andis täiendava majandusliku efekti. Nii lihtne see oligi. Pole vaja raketiteadust, et ettevõtlust muuta teadmistepõhiseks. Vaja on ajudega mõelda.

Ots: Mõnes mõttes on praegune majanduskriis hea, sest samamoodi enam edasi ei saa. Ega ettevõtlikud inimesed pole kuhugi kadunud, nad otsivad, mida edasi teha. Ülikooli uue arengukava sõnum ettevõtjatele on , et ülikool on avatud, tulge ja pöörduge ülikooli poole. Koos saame paremini edasi minna

Puura: Eesti kitsaskoht on globaalse mõtlemise puudumine. Ühes Walesi väikelinnas asutati rahvusvaheline firma, mis toodab kotte, mida saab panna WC loputuskasti. Kolm kotti maksab 160 krooni ning praeguseks on firma müünud üle maailma 10 miljonit kotti. Kalkulatsiooni kohaselt tasuvad kotid vee kokkuhoiuna ära nelja kuuga. Arvutage ise! Tartu Ülikooli tudengid panid juba mitukümmend aastat tagasi purgi loputuskasti. Ka väga lihtsate ideede realiseerimiseks puudub Eestis julgus mõelda globaalsel tasandil. Kas me otsime sellele firmale müügiagente või otsime ideid, et kiiresti rahvusvahelisele tasandile liikuda. Hetkel kaalub müügiagentide otsimine veel globaalse mõtlemise üle. Seda on vaja muuta.