Tootepõhine keskkonnainfo on tarvis liikuma saada

Hea näide, kuidas selline suhtlemine ja laiendatud vastutus toimib Eestis, küll mitte vabatahtlikult, on pakenditagastus - kui joogitootja ei suuda tõestada, et kogutakse teatud protsent tekkivast tühjast taarast, satub ta maksu alla. Seega on ta huvitatud infost, mis mahus joogitaarat tagastatakse ja kuidas süsteem töötab.

Sarnaselt peaks ettevõtted huvituma ka neile tarnitava tooraine nn keskkonnaprofiilist - sellest, milliseid ja kui palju ressursse on kasutatud ja millised olid emissioonid tarnitava tooraineühiku kohta. Nimelt tuleb toote kogu keskkonnatoime määramiseks summeerida kõigi lõpptoote valmimiseks vajalike etappide toime, alates tooraine ammutamisest loodusest, selle töötlemine ja transport, tootmisprotsess ise, toote logistikasüsteem, kasutusfaas, aga ka utiliseerimine.

Sellise lähenemisviisi selgitamiseks on sobiv näide praegu Saksamaal toimuv protsess, mille käigus luuakse reeglid ehitusmaterjalide tootjatele, kuidas koondada tootekohaseid keskkonnaandmeid, mis edastatakse ehitajale, kes saab neid summeerides arvutada välja iga ehitise keskkonnaprofiili.

Seega akende tarnija annab teada, kui palju ressursse kasutatakse ja millised on emissioonid ühe tooteühiku kohta, sama teevad ka uksetootja ja telliste tootja, ning kui sellised andmed on kogutud kokkulepitud standardite alusel, saab ehitusettevõte need summeerida, lisada oma tegevusega seotud andmed, ning määratleda kogu ehitise rajamise keskkonnamõju kvantitatiivselt.

Selliste kogu tootesüsteeme hõlmavate arvutuste tegemiseks on olemas eri tarkvaralahendusi ja meetodeid. Aina laiemalt kasutatakse olelusringi hindamise meetodit, mis seisneb kogu toote olelusringi modelleerimises spetsiaalses tarkvarakeskkonnas ning mis võimaldab hetkega arvutada vajalikud ressursisisendid ja tekkivad emissioonid tooteühiku kohta.

Sisestades loodud mudelisse järgmise aasta eeldatava tootmismahu, saab kohe prognoosida nii toorainevajadusi kui ka aimu eeldatavatest ressursi- ja keskkonnamaksetest. Mudeli veel tähtsam kasutusala on tehnoloogiliste muutuste modelleerimine - näiteks vahetades ühe tootmisprotsessis kasutatava kemikaali teisega, saab kiirelt arvutada, mis on selle muutuse mõju keskkonna seisukohalt, kas kogu toote keskkonnaprofiil selle tõttu paranes või halvenes.

Tuleb silmas pidada, et tarnija muutumisega kaasneb ka tarnelogistika muutus, mis samuti mõjutab lõpptoote keskkonnaprofiili. Nende andmete kogumine eeldab põhjalikumat suhtlust tarnijatega kui ainult hinnapakkumise küsimist.

Sellise suhtluse ja andmevahetuse tekkimist piki tarne-hankeahelaid võib pidada peamiseks hoovaks keskkonnahoidlikumate toodete loomiseks. Nimelt, kui suurklient küsib näiteks kemikaalitootjalt lisaks hinnale ka informatsiooni kemikaali keskkonnaprofiili kohta, sunnib see keemiatehast esiteks selliseid tootepõhiseid andmeid koguma ja teiseks ei hakka konkurents toimuma mitte ainult hinna, vaid ka toodete keskkonnaomaduste põhjal.