Rahandusministeeriumi
eelnõu põhiküsimus on hoopis, kas me oleme valmis toetustesse ja
garantiiskeemidesse ka tegelikult raha panema – seni
on kriisi meie eest aidanud lahendada Põhjamaad,
ütles riigikogu liige Taavi Veskimägi.
"Selle eelnõu ja krooni devalveerimise lihtsustumise vahel pole mingit seost," kommenteeris Veskimägi eelnõu, millega suurendatakse riigi tegutsemiskiirust finantsstabiilsuse tagamisel.
"Krooni devalveerimiseks ei ole ühtegi rahanduspoliitilist põhjust, on vähesed majanduspoliitilised riskid ja aasta-aastalt kasvav administratiivne risk euroalaga liitumisel tekkivaks surveks kehtivat vahetuskurssi muuta," lisas ta.
Veskimägi märkis, et antud eelnõu on märgina kindlasti positiivne näitamaks, et hingame samas rütmis globaalsete trendidega. "Aga eks veidi peegeldubki eelnõu mõnedes regulatsioonides see surve leida ettepanekuid ettepanekute endi pärast. Mitte olla teistest kehvem," lisas ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Igal juhul positiivne ja meie puhul mitte hilinenud ettepanek üle aegade rahandusministeeriumilt arutamiseks. Põhiküsimus on hoopis, kas me oleme valmis ja tahame toetustesse ja garantiiskeemidesse ka tegelikult raha panna või mitte," ütles Veskimägi.
"Eesti reaalmajanduse ootused on seal. Finantskriisi on meie eest seni aidanud lahendada Põhjamaad, eks sealt tekib kindlasti ka õige pea küsimus meie free-rider'lusest nende arvel. Kas oleme valmis panustama solidaarselt? Siin meil tundub hetkel veel valitsuse poolt ühtne poliitika puudub," lisas ta.
Valitsus kiitis täna heaks rahandusministeeriumi eelnõu, millega suurendatakse riigi tegutsemiskiirust finantsstabiilsuse tagamisel. Riigikogu võib kiirendatud korras ühe lugemisega otsustada stabiliseerimisreservi vahendite kasutamise, riigipoolsete laenude ja garantiide andmise sihtotstarvet ning tingimusi finantskriisi olukorras.