Fed kukutas intressi nulli

USA. Investorite esimeseks reaktsiooniks keskpanga intressilangetamisele olid katkematud ovatsioonid. Saame näha, kas neil ka järjekindlust jätkub. Keskpank ei oleks teinud nii drastilist sammu, kui majandus ei oleks täiesti korrast ära.

Kahjuks puudub nüüd USA keskpangal võime edaspidi intressi langetades turge ja majandust mõjutada. On jäänud nn kvantitatiivsed meetmed ehk ülimalt lihtsustades öeldes trükkida rämedalt raha juurde, nagu Nõukogude Liidu keskpank seda enne kurjuse impeeriumi kokkukukkumist tegi. Majandust see nüüd küll ei elavdanud. Föderaalreserv teeb seda veidi peenemalt, manipuleerides intressitaset: lisades likviidsust, ostes kokku valitsuse, Fannie Mae ja Freddie Maci ning hüpoteekvõlakirju.

Kui Nõukogude Liidus lasti juurdetrükitud raha majandusse riigieelarve kaudu, siis USAs nii efektiivset meetodit ei ole. Pangandussüsteem kardab krediidituru ja kinnisvaraturu halvenemist ning pigem hoiab raha kinni. Madalamad intressid ei jõua majandusse, kuna pangad ei kavatse klientidele odavamalt raha edasi laenata. Hongkongi suurpangad reageerisid sealsele intressikärpele teadetega, et nemad ei kavatse isegi oma parimatele klientidele intressi langetada. Ja sealne olukord ei ole teab mis unikaalne. Karta on, et USA keskpank kordab Jaapani vigu, ehkki kiiremini ja aktiivsemalt.

Eesti. Tallinna börsil jätkus eile tõus ja see oli päris hoogne. Käibed olid korralikud. Vägisi tekib küsimus, kas me oleme kohalikul aktsiaturul juba põhja ära näinud. Tõde selgub kahjuks tagantjärele. Vahest selgub, et põhjale järgneb teine, veel madalam? Loodame, et valgus ei ole rong tunneli lõpus. Äripäeva indeksi näiduks tuli eile satanistlik 666 punkti, indeks kerkis 4 protsenti. See on suurim tõus pärast 9. oktoobrit, mil indeks võttis juurde 4,92%. Aga siis oli see reaktsioon eelneva päeva 5,48% kukkumisele ning tõusupäeva järel tuli taas 5,15% kukkumist.