Intressipuhkuse garantii ikka ebaselge

Ministeeriumi nõunik Rein Järvelill tutvustas eile koalitsioonierakondadele intressipuhkuse tagamise meetmeid. Riigi garantiid laenuga hätta jäänuile pakutaks KredExi kaudu ning garantii saamise eeldus on panga otsus. "Riik annab oma garantii 50 protsendi ulatuses. Kui selleks on näiteks 10 000 krooni, siis 5000 krooni sellest garanteeriks KredEx," selgitas Järvelill.

Garanteeritav korter või maja peab inimesel olema ainuke laenuga ostetud eluase. Kui neid on mitu, kehtib intressipuhkus vaid viimasena soetatud elamispinnale. Järvelill rõhutas, et kuna tegu on kriisiaegse meetmega, antakse intressipuhkuse garantii vaid kindlaks ajaperioodiks.

Koalitsioonierakonnad eile kindlat arvamust ei avaldanud. "Reformierakond ei ole saanud oma seisukohta veel kujundada, sest andmeid selleks on olnud mitte lihtsalt ebapiisavalt, vaid neid praktiliselt ei olegi," nentis Riigikogu reformierakondlasest liige Tõnis Kõiv.

Ta märkis samas, et erakond suhtub intressipuhkuse garantii ideesse äärmiselt ettevaatlikult. "Kui me anname raskustesse sattunud inimestele riigi kulul laenupuhkust, siis selle inimese laenukoormus pärast laenupuhkuse lõppu kasvab, sest ta ei saa seda ju kingituseks," sõnas Kõiv. Tema sõnul pole lubatud analüüs väidetava kommunikatsiooniprobleemi tõttu koalitsioonipartneriteni jõudnud.

IRLi peasekretär Margus Tsahkna ütles, et kõigepealt tuleb siiski tutvuda plaanitava meetme kulude ja mõjude analüüsiga. "Erakonnad peavad asjale otsa vaatama ning seda tuleb teha väga kaine peaga ja unustada ära valimised, sest me teame ju väga hästi, millises seisukorras riik praegu on," rääkis ta pärast valitsuskoalitsiooni koosistumist.

Sotside peasekretäri Randel Läntsi sõnul tuleb kindlasti hätta sattunuid aidata, olgu selleks siis ühe lapsega perekond või üksikvanem.

Pangaliidu juhi Aivar Rehe sõnul töötavad pangad laenumaksetega raskustesse sattunud klientidega olenemata sellest, kas riigi garantiipakett tuleb või mitte. "See on meie töö ja me peame sellest situatsioonist ise välja tulema," kinnitas ta.

Tema ütlusel peavad pangad kõige tähtsamaks selgust küsimuses, kas ja millised vahendid on riigil abimeetmete rakendamisel olemas. Seda eriti, lähtudes aasta lõpust ja 5,2 miljardi krooni suurusest puudujäägi kattest, mis võeti reservidest, rõhutas Rehe.

Laenuklientidel, kes pole töötute ridadesse sattunud, soovitas ta langeva Euribori tuules küünte ja hammastega maksegraafikust kinni hoida.

Pangaliit soovitab hinnata eraisikuile suunatud abi koos ettevõtete abimeetmetega, kusjuures põhirõhk peab olema programmidel tööhõive ja ettevõtluse tagamiseks.

Järvelille kinnitusel on plaani eesmärk anda inimestele aega oma võimaluste ümberhindamiseks ning lahenduste otsimiseks, et majandusolukorrast tingituna töötute hulka sattunud inimesed ei lõpetaks tänaval. Rahandusministeeriumi ühe nägemuse järgi võiks jutt olla aastasest perioodist, mille jooksul peaksid inimesed koostöös pankadega makseraskustele lahenduse leidma.