Üha madalam ostujõud kammitseb toidutootjat

"Mõju Eestile avaldub hilinemisega. Seda sellepärast, et Eesti on maailma mõistes väike tegija ning meie tootmine on aastaid orienteeritud peamiselt kohaliku tooraine baasil siseturu nõudluse rahuldamisele," leidis Kongo. "Toidukriis saab alguse pidevalt kasvavast tarbimisest, mis omakorda viib tooraine nappusele. Mida rohkem kasutame imporditud toorainet, seda enam oleme sõltuvad globaalsetest trendidest."

Kongo sõnul mõjutab olukord kindlasti ka Fazeri tootmist, sest tooraine puudus viib selle hinnad üles.

"Pagaritoodete valmistamine eeldab värske toote müümist. Eksport pikemate vahemaade taha nõuaks kogu ärimudeli ümbervaatamist ning ka rohkelt uusi investeeringuid," selgitas ta. "Leivatööstus peab rahuldama ennekõike koduturu nõudluse. Usun, et praegu võidab ettevõte, kes suudab kõige kiiremini reageerida globaalsel turul toimuvatele muutustele."

Kongo rääkis, et sel ajal, kui suur osa riike kannatab näljahäda, toimub rikastes riikides endiselt toidu raiskamine.

"Toidukriisi leevendamiseks peavad kõik mõtlema, kuidas toitu vähem raisku lasta," nentis ta. "See puudutab ka tootmises kasutatavat toorainet, eriti, kui see tuleb üha kallimalt kätte."

Maidla Sillaotsa talu peremees Aavo Mitt ütles, et kriisist tulenev hindade muutus jätab ettevõtte müügikäibesse igal juhul jälje ning pigem on see negatiivne.

"Ostujõuline turg asub niikuinii arenenud maades. Arengumaad ei ole ostujõulised, mistõttu pole sinna mõtet ka eksportida," tunnistas Mitt.

Läinud aastal langesid isegi Euroopas vilja ja piima hinnad Miti hinnangul ebanormaalselt madalale. "Selle on põhjustanud vahendajad, kes võtavad põllumeestelt mitu nahka," kinnitas ta. "Tootmiseks vajalikud sisendid - küte, väetis, kemikaalid ja põldude eest makstav rent Harjumaal on üksjagu kallinenud. Seega on tõusnud toodangu omahind. See omahinna tõus neelab aga kogu kasumi."