Ettevõtjad tõstaksid tarbimis- ja tulumaksu

"Teiste riikidega võrreldes maksab tööjõud Eestis väidetavalt liiga palju makse. Senistes maksustrateegiates oleme selle asemel lubanud rohkem maksustada tarbimist ja ühiskonnale või keskkonnale kahjulikku tegevust," sõnas keskpanga asepresident. Ta lisas, et väga vähe maksustatakse Eestis ka varandust.

maxit Estonia tegevdirektor Viktor Valkiainen ütles, et üksikisiku tulumaksu ajutine tõstmine 25-26 protsendini on kõige valutum viis maksulaekumisi parandada. "See oleks selgelt solidaarsusel põhinev maksutõus - kes saab rohkem, maksab rohkem. Juriidiliste isikute maksumäärade tõstmine oleks praegu rumalus. See ei edenda ettevõtlust, vastupidi, peletab eemale needki, kes on tulemas või siin enda tegevust laiendamas. Ettevõtte tulumaksu sisseseadmine ei anna ka oodatud maksulaekumisi. Kõik kaotavad efektiivsuses ja kasumis, kui üritavad raskel ajal inimesi tööl hoida," rääkis Valkiainen.

Ekspress Grupi juhatuse esimees Priit Leito arvas, et kõige valutum oleks tõsta üksikisiku tulumaksu 2-3 protsendi võrra. "Lisaks on üks riskivaba koht - alkoholiaktsiis. Viin pole kunagi nii odav olnud kui praegu," lisas Leito.

Ettevõtete tulumaksuvabastuse kaotamist ta ei poolda."Need firmad, kes dividende maksavad, maksavad maksu niikuinii. Need, kes tulumaksu ei maksa, on valinud investeerimise tee ja loovad uusi töökohti," põhjendas Leito. Ta lisas, et kõige parem oleks maksumuudatustest hoidumine. "Kui riik ei saa maksudega hakkama, peab riik muutuma õhemaks. Olukord, kus erasektor ei suuda riigiga palgaturul konkureerida, on absurdne. Maksudega mängimise asemel peaks riik kokku hoidma," arvas Leito.

Suurettevõtja Olari Taal ütles, et kriisiajal maksudega ei mängita, sest potentsiaalne investor võib riigi geniaalsust pidada kogemata rumaluseks. "Kehval ajal on ettevõtlusmaksude langetamine mõistetav. Eraisikute tulumaksu tõus suurendab tööjõukulusid, mis pole kuuldavasti eriti ettevõtlussõbralik," ütles ta.

Maksureformi peaks ette võtma pärast majanduslangust. "Tänast vaesust ei saa ümber jagada. Jagada saab vaid tulevikus tekkivat rikkust. Väikese riigi puhul peab arvestama ka maksude administreerimise hinda. Ka seda, et ELis liiguvad kapital ja tööjõud vabalt. Soosima peab rikkuse loomist," tähendas Taal.

ABB Balti regiooni juht Bo Henriksson arvas, et juriidiliste isikute tulumaksumäär võiks olla näiteks 15% nagu Lätis ja Leedus. "Kaotada võiks erinevad erisoodustusmaksud, näiteks arstiabi, taastusravi, spordi, koolituse osas. Osa teemasid, näiteks isikliku auto kasutamist töösõitudeks, pole meil üldse arendatud," rääkis Henriksson.