Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kindlustus pole Vene rulett

    Igaüks hindab ning kalkuleerib oma riske ise ning teeb otsuse, milliseid riske suudab ise katta ja millised võivad tema ärile ning senisele elustandardile hukatuslikuks saada.
    Suured ettevõtted nii era- kui ka riigisektoris on ikka edukalt neid valikud teinud.
    Mida väiksem on aga ühesuguste kindlustatavate riskide hulk, nagu näiteks autode arv pargis või alajaamade hulk, seda suurem on ühekordse kahjujuhtumi mõju ja tähendus. Samuti ka risk, et omavahendite abil osutub endise olukorra taastamine kulukamaks kui välise kindlustusandja kaasamine.
    Kokkuvõttes on see loogiline ja lihtne matemaatiline arvutus. Sama loogika kehtib üldise majanduskriisi ajal ka eraisikute puhul nii kodude kui ka majapidamiste kindlustamisel.
    Kriisisituatsioonis võib loomulik tasakaal aga paigast nihkuda. Ühelt poolt väheneb ettevõtete ja eraisikute vabade vahendite hulk, mille arvel võiks ise suuremaid riske katta. Teiselt poolt aga muutub tarbijakäitumine ja selle mõju kindlustussektorile. Eesti inimeste muutumine kokkuhoidlikumaks ja alalhoidlikumaks on kutsunud esile ka kindlustuskahjude arvu vähenemise. Kuid sama suund võib kergesti üle kasvada kokkuhoiuks liiklusvahendi, eluaseme ja ettevõtte turvalisuse pealt.
    See puudutab lihtsaid asju ja alguses üldsegi mitte kindlustust otseselt. Näiteks autodel ei vahetata välja kulunud rehve, jäetakse parandamata väikesed tehnilised rikked ning sellest tulenevalt jääb tegemata ka tehniline ülevaatus, ei parandata mõraseid klaase, ei vahetata välja tulekustuteid autos, kodus või kontoris, ei paigaldata suitsuandureid ning muid turvaseadmeid.
    Sellele lisanduvad välised faktorid, nagu tänavavalgustuse vähendamine, teede ja tänavate korrashoiult kokkuhoidmine, üldise emotsionaalne surutise kasv.
    Meie kindlustusportfell ning aastatepikkune kahjustatistika kinnitavad, et nende näiliselt pisikeste asjade tõttu võivad õnnetuste tulemusena tekkinud kahjud oluliselt suureneda. Need ilmingud on praegu juba täheldatavad.
    Kindlustuse kontekstis tähendab see aga märkamatut väljamakstavate summade suurenemist, millel on oma mõju tuleviku hinnakujundusele.
    Juba 2008. aasta suvest on näha kindlustuspettuste korraldajate aktiviseerumist - kuritegevuse kasv on samuti üks kriisi ilminguid ning selle mõju kindlustuse hinnale ei ole kindlasti miinusmärgiga. Kui mainitud kulude kärbetele lisandub ka läbikalkuleerimata kindlustusest loobumine, võime üsna pea seista silmitsi sotsiaalabi valdkonda kuuluvate probleemidega. Mullu hüvitasid kindlustusseltsid Eestis üle 2,4 miljardi krooni ning raske oleks ette kujutada olukorda, kui seda poleks tehtud.
    Eesti kindlustusseltsid on suhteliselt paindliku kulustruktuuriga, mistõttu kindlustusvõtjate huvi vähenemine ei pea tingimata päädima katastroofiga.
    Küll aga oleks katastroof see, kui seltsid satuksid vale hinnakujunduse tõttu üksteise järel suurde kahjumisse. Tavaliselt järgneb siis pankrot või järsk hinnatõus: viimane juhtus 2007.-2008. aastal liikluskindlustuses.
    Kindlustusturg ei ole asi iseeneses. See on eksisteerinud aastatuhandeid ühel lihtsal põhjusel - et paremini maandada suuri riske ja tagada riskivõtjatele rahulikum uni.
    Kui riske ei võetaks, ei oleks tõenäoliselt ka kindlustust, kuid ilmselt ei oleks siis ka inimühiskond eales koopast väljunud.
  • Hetkel kuum
Mark Gerassimenko: lahendame KOVide rahastuse riigieelarvest sentigi kulutamata!
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Võiksime kopeerida Soome süsteemi, kus tulumaks jaguneb üleriigiliseks ja kohalikuks tulumaksuks, kirjutab Mark Gerassimenko arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Müller: intressimäärade tõstmine jätkub, kuid suurem osa on juba seljataga
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Intressi tõstmistega veel keskpangad Eesti Panga juhi Madis Mülleri sõnul lõpetanud ei ole. Samas möönas ta, et suurem osa tõusust peaks olema juba seljataga ja inflatsiooni teise laine saabumist ta tõenäoliseks ei pea.
Krüptobörs Binance läheb USA reeglite eiramise eest kohtusse
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
USA järelevalveorgan CFTC andis maailma suurima krüptobörsi ja selle juhid Chicagos kohtusse kauplemisreeglite pikaajalise eiramise eest.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Juht laveerib coach'i rollis tundliku infoga
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
SEB Baltikumi jaepanganduse juht Eerika Vaikmäe-Koit räägib Äripäeva raadios, millistest põhimõtetest ta lähtub, astudes ettevõtte sees coach'i rolli. „Piir eetilise ja ebaeetilise vahel on seal minu arust õhuke,“ tõdeb ta.
"Venelased ei peaks mitte üksnes kaotama, vaid ka nägema, et kuningas on alasti" Suur intervjuu Kiievist!
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
Majandusteadlane Tõmofi Mõlovanov ei usu, et Venemaa muutub enne, kui see on lagunenud. Kiievis Äripäevale antud intervjuus ütleb ta siiski, et Ukraina selle sõja võidab.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Nädala raadiohitid: teekond finantsvabaduseni ja USA panga kokkuvarisemine
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.
Lõppenud nädala enim kuulatud saated võtsid vaatluse alla investorite teekonna finantsvabaduseni, Silicon Valley Banki kokkuvajumise tagajärjed, Elmar Vaheri skandaali, Tallinna Kaubamaja Grupi tuleviku ja koalitsioonikõnelused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.