• OMX Baltic0,04%317,43
  • OMX Riga−0,49%956,3
  • OMX Tallinn−0,18%2 202,26
  • OMX Vilnius0,15%1 496,06
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,6%10 751,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,75
  • OMX Baltic0,04%317,43
  • OMX Riga−0,49%956,3
  • OMX Tallinn−0,18%2 202,26
  • OMX Vilnius0,15%1 496,06
  • S&P 5001,14%7 637,76
  • DOW 300,61%51 778,04
  • Nasdaq 1,69%26 418,3
  • FTSE 100−0,6%10 751,33
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,75
Valitsus kinnitas tänasel istungil lisaeelarve, mis parandab eelarvepositsiooni 3,4 miljardi krooni ulatuses. Peaminister annab eelarve täna Riigikogule üle.
Valitsus otsustas tõsta alates 1. juulist kütuseaktsiisi viie protsendi võrra, tubakaaktsiis tõuseb samas ulatuses alates tuleva aasta jaanuarist, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Aktsiisitõusud parandava valitsussektori eelarvepositsiooni 410 miljoni krooni võrra. Ka parandatakse valitsussektori eelarvepositsiooni mittemaksuliste tulude kaudu. Tulusid suurendati täiendavalt 1,6 miljardit krooni.
Kõik ministeeriumid vähendasid kokku kulusid 1,8 miljardit krooni. Tegevuskulusid kärbib riik peaaegu 630 miljonit krooni, sealhulgas personalikulusid ligi 300 miljonit. Kõik ministeeriumid vähendasid palgafondi poole aasta pealt kaheksa protsenti.
Rahandusministeeriumi ja haldusala kokkuhoiuks jääb 64,9 miljonit krooni. Rahandusministeeriumis ja haldusala asutustes kärbitakse personalikulusid, vähendatakse rahva ja eluruumide loenduse läbiviimiseks ettenähtud vahendeid ja lõpetatakse õppelaenude põhiosa riigipoolne hüvitamine ning sellelt erisoodustusmaksude tasumine. Õppelaenude hüvitamise lõpetamine on planeeritud alates juulist ning see puudutab kõiki riigi- ja kohalike omavalitsuste töötajaid, kelle laenu tööandja poolt tasutakse.
Välisministeerium vähendab oma eelarvet etteantud mahus, kokku rohkem kui 40 miljonit krooni. 10 miljoni võrra vähenevad eraldised arengu- ja humanitaarabiks, 10 miljoni võrra vähenevad ministeeriumi investeeringud infrastruktuuri ning välisministeeriumil on kavas müüa kinnisvara Londonis, mille väärtus on 14,35 miljonit krooni. Ka vähenevad vastavalt etteantud kriteeriumile ministri ja kõikide välisministeeriumi ametnike palgad 8 protsenti alates 01. juulist. See moodustab eelarvevähendusest 5,8 miljonit krooni.
Võrreldes 2009. aasta eelmise lisaeelarvega väheneb kultuuriministeeriumi ja selle valitsemisala eelarve täiendavalt 123,6 miljonit krooni ehk 4,92 protsenti. Kokku on kultuurivaldkonna eelarve 2009. aastal vähenenud 10 protsendi võrra (263,1 miljonit krooni). Seekordsed eelarvekärped puudutavad nii ministeeriumi kui ka Muinsuskaitseameti töötajate palkade vähendamist 8 protsenti. Samuti vähendatakse investeeringuid kui ka tegevuskulusid. Ka vähenevad toetused kultuuri- ja spordiprogrammidele, sealhulgas nii ministeeriumi poolt finantseeritavad programmid kui Kultuurkapitali toetused seoses hasartmängumaksu laekumiste vähenemisega.
Riigikantseleis vähenevad veelgi personalikulud, ära jääb planeeritud kümnes riigiametnike foorum ja õuekontsertid, vähendatakse koolituskulusid, perioodikakulusid, sidekulusid, esindus- ja vastuvõtukulusid, sõidukite ülalpidamiskulusid, uurimis- ja arendustööde kulusid, kommunikatsiooni- ja lähetuskulusid.
Rahvastikuministri büroo vähendas eelarvet vastavalt kabinetis kokkulepitule 5,9 protsenti aasta eelarvest. Vähenduse alusest on maha arvestatud välistoetused, kaasfinantseerimine, muud toetused, majandustegevusest- ja teistelt riigiasutustelt laekuvate tulude arvelt tehtavad kulud. Sellest metoodikast tulenevalt on ministri büroo kärpe suurus üle kolme miljoni, seal hulgas palgakulude vähendamine kaheksa protsenti poole aasta pealt. Rahvastikuministri büroo palgafond on selle aastal esimese lisaeelarve tulemusel vähenenud ligi 8,5 protsenti.
Valitsus on sel aastal juba parandanud valitsussektori eelarvepositsiooni kümne miljardi krooni ulatuses. Aprillis langetas valitsus otsuseid 2,5 miljardi krooni ulatuses, millest suurima osa moodustas teise pensionisambasse sissemaksete külmutamine. 18. veebruaril esitas valitsus Riigikogule lisaeelarve, mille aluseks olevad otsused parandasid valitsussektori eelarvepositsiooni kaheksa miljardi krooni võrra.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele