Ehitajad koondasid jõu Soome aü vastu

"See on lihtsalt matslik käitumine," ütleb ehitusettevõtja Ants Võsuri Soome ehitajate ametiühingu tegutsemise kohta. Tema firma AS Unimaster sai oma esimest tööd Soomes teha umbes kuu, kui nad üleeile Soome ehitajate ametiühingu Rakennuusliitto boikotinimekirja kanti.

Põhjuseks ebapiisav tõestus, et firma töötajad saavad Soome kollektiivlepingu nõuetele vastavat palka. Võsuri on varem probleemideta tegutsenud Rootsi turul, nüüd Soomes, Kouvola linnas YITile alltöövõttu tehes püüab ametiühing neile kannale astuda.

Võsuri sõnul nõuab a/ü lisaks normdokumentidele, nagu töölepingukoopiad ja palgalehed, ka töötajate kontoväljavõtet. "Kui ma tööandjana ka seda esitada tahaksin, ei saaks ma selleks töötajat sundida, sest tegu on privaatsete andmetega," ütleb Võsuri.

Nõmme sõnul on kõige hämmastavam see, et töö tellijatega neil probleeme pole, pigem vastupidi, konflikti tekitab aga kolmas osapool.

Võsuri sõnul võib inimlikus plaanis mõista, et Soome kaitseb oma majandust. "Aga kui vaadata väliskaubanduse bilanssi, siis see on ju endiselt Soome kasuks," lisab ta.

Soome ametiühing: lepingu näitamisest ei piisa

Ametiühingu Kyme piirkonna juhi Petri Hiltuneni sõnul ei piisa palganumbri näitamiseks töölepingu esitamisest.

"Ma võin teha lepinguid ükskõik kellega ja mille peale, kuid kes teab, kas neid ka tegelikult järgitakse." Ta lisas, et ka Soome firmad esitavad ametiühingule konto väljavõtted. Jah, see on isiklik informatsioon, aga me tahame olla kindlad, et kõik järgivad meie kollektiivlepingut."

Boikotinimekiri on ametniku sõnul ühingu seisukoht, et tegemist on probleemse ettevõttega. "Firmad, kellele nad alltöövõttu teevad, võivad ise otsustada, kas nad tahavad selliste firmadega koostööd teha," ütles ta.

Hiltuneni sõnul on tõesti enamik ettevõtteid nimekirjas Eestist, kuid ka Poolast, Suurbritanniast ja ka Soomes. "Ei, me ei praktiseeri protekstionismi," vastas ta Eesti ettevõtjate väite peale. "Igaüks võib Soomes töötada, aga ta peab järgima meie kollektiivlepingut. Meie jaoks pole tõesti vahet, kust see firma või töötaja pärit on. Soomes tegutseb palju välismaiseid firmasid ja selles pole midagi halba."

Soome ehitusettevõtete liidu juht Tarmo Pipatti ütles, et nn halli majandusega toimetulek on Soome jaoks suur väljakutse ja probleemid on allhangete puhul sagedasemad. Töötaja palgateatise kellelegi näitamiseks on vaja töötaja nõusolekut, lisas ta.

"Me ei tea, miks enamik boikotinimekirjas olevatest ettevõtetest on Eestist, seda tasuks ametiühinguga detailselt arutada," rääkis Pipatti. "Põhjuseks võib olla ka Soome seaduste mittetundmine. Eesti ehitajate ühinguga läbi rääkida on hea mõte."

Ettevõtjad küsisid Rakennusliitto tegevusele ka juriidilise hinnangu. Soraineni büroo advokaat Paul Künnapu sõnul on teema juriidiliselt keeruline, sest puuduvad täpsed reeglid või kohtupraktika, mida ametiühing teha tohib. "Neil on üldine õigus kontrollida kollektiivlepingu täitmist ja korraldada selle rikkumise korral streike ja boikotte. Mida täpselt nende kontrollimisõigus sisaldab ja mida ettevõtja on kohustatud neile avaldama, pole kuskil reguleeritud."

Aü kirub välistöölisi

Soome ehitajate ametiühingu esindaja Petri Hiltunen arvustas välistööjõu kasutamist.

8. juunil ilmus Kouvolan Sanomates lugu arusaamatusest ehitusel, mille tõttu Unimaster ja Multimaaler nüüd boikotinimekirjas on. Hiltuneni sõnul polnud seal töötavat kahte meest võimalik allhankijatega seostada.

Ta ütles, et peab odava välistööjõu eelistamist valeks. "Need suuremad firmad olid esimesed, kes raske olukorra saabudes abi palusid ja teatasid, et objektidelt kaob siia tulnud ajutine tööjõud."

Ehitusobjekti YIT projektijuht Markku Saarelainen ütles, et allhankijad esitasid neile kõik vajalikud paberid.

Kommentaar

Mariann Sudakovvälisministeeriumi pressiesindaja

Eesti Helsingi saatkonna poole ei ole selliste muredega pöördutud. Välisriigis tegutsedes tuleb järgida riigi seadusi. Kui tekib küsimusi õiglase lähenemise osas, saab pidada nõu Eesti saatkonna või välisministeeriumi majandusdiplomaatidega. Ka võib ühendust võtta advokaadibürooga, saatkonna lehel on leitavad bürood, mis tegutsevad Soomes ja Eestis ja on tuttavad mõlema riigi õigusruumi ja iseärasustega.

Taust

Rakennusliitto lehel avaldatud boikotinimekirja kantud 80 ettevõttest on 2/3 Eesti firmasid, lisaks Soome firmasid, kes kasutavad ka välistööjõudu. Boikoti puhul pole tegu ärikeelu, vaid a/ü poolse survestamisvahendiga.