- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
- OMX Baltic0,08%319,07
- OMX Riga0,28%980,42
- OMX Tallinn0,19%2 232,88
- OMX Vilnius−0,31%1 504,85
- S&P 5000,59%7 811,54
- DOW 300,83%51 654,95
- Nasdaq 0,64%27 366,17
- FTSE 1001,06%10 552,05
- Nikkei 225−0,02%69 030,92
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,18
- EUR/RUB0,00%95,44
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Välistoetusi on välja makstud pea neli miljardit krooni
Rahandusministeeriumi igakuine
välisvahendite kasutamise ülevaade näitab toetuste kasutamise märkimisväärset
kasvutempot võrreldes möödunud aastaga. Samas on välistoetuste väljamaksed
teiste eelarveliste vahendite kasutamisega võrreldes tagasihoidlikumad.
Käesoleva aasta riigieelarvesse planeeritud 12,9 miljardist kroonist välisvahenditest on mai lõpu seisuga toetuse saajatele välja makstud 25,6 protsenti ehk 3,3 miljardit krooni. Samal ajal on riigieelarvelisi vahendeid tervikuna kasutatud 37,9 protsendi ulatuses. Osaliselt on vahe tingitud sellest, et välisvahendite puhul on investeeringute osakaal suurem kui riigieelarves tervikuna. Suurte investeeringute puhul jäävad väljamaksed tavapäraselt aasta viimasesse kolmandikku, teatas ministeerium.
"Toetusraha kasutamine on olnud võrreldes teiste eelarvevahenditega tagasihoidlikum," tõdes rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Sikk. "Samas on projektide heakskiitmine ja toetuste väljamaksmine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes tunduvalt tempokam ehk välja on makstud 1,8 miljardi krooni võrra rohkem kui mullu," märkis ta.
Mai lõpu seisuga on Eestile aastateks 2007-2013 lubatud pea 75 miljardist kroonist projektidele eraldatud 29,5 protsenti ehk 22 miljardit krooni ning välja on makstud 5,6 miljardit krooni.
"Esialgsed juunikuu väljamaksed on üle 600 miljoni krooni, mis näitab, et väljamaksete kasvutempo on esimesel poolaastal olnud stabiilselt hea," lausus Sikk. "Kindlasti ootame aga väljamaksete märkimisväärset kasvu 2009. aasta teises pooles," lisas asekantsler.
30. juunil lõppes eelmine, aastaid 2004-2006 hõlmanud toetusperiood ning ühes sellega projektide elluviimine. Erandiks on Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektid, mida saab ellu viia kuni tuleva aasta lõpuni. "Esialgsetel andemetel oli see periood Eestile edukas, sest suunasime praktiliselt kõik meile eraldatud 5,8 miljardit krooni riigi arengut edendavatesse projektidesse," märkis Sikk. Täpsemaid kokkuvõtteid saab teha septembris, sest viimaseid väljamakseid toetuse saajatele veel tehakse, sõnas ta.
Eilsest jõustusid ka seadusemuudatused, mille eesmärgiks on vähendada struktuuritoetuste saajate likviidsusprobleeme ning lihtsustada asjaajamist. Muudatuste kohaselt võimaldab riik paindlikumaid makseid toetuse saajatele, sest ajutiste finantseerimisvahendite leidmine on turul muutunud tunduvalt raskemaks ja kallimaks kui paar aastat tagasi.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
5
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele