Andres Lipstok: rong pole veel läinud

27. august 2009, 07:03

Eesti Panga juhi Andres Lipstoki sõnul on
euroga liitumine endiselt prioriteet number üks ning kui riigirahastamise korda
saaks, siis võiks ka meie masu-periood lüheneda.

Järgneb intervjuu Andres Lipstokiga.

Kas teises kvartalis saadud -16,6% on halvim võimalik majanduslanguse number?

Meie baasstsenaariumi järgi on aasta lõikes languse numbriks 12,3%. Mingi positiivne kohanemine toimub ja me näeme selle trendi jätkumist, mis võib viia majanduse 2010. aastal põhistsenaariumi järgi 0,2% kasvu. Kui see nii juhtub, siis on põhjust öelda, et läks paremaks.

Pilt võib muutuda, kui valitsuse stabiliseerumise kava ei jõustu või kui nad ei saa sellega hakkama. Või kui juhtub mingi järgmine välisšokk meie partnerite juures või maailmas.

Mida soovitate Eesti valitsusele järgmise aasta riigieelarve koostamisel?

Meie kevadprognoosi põhistsenaariumi järgi oli vaja eelarvepositsiooni täiendavalt parandada ligi 1,5 miljardi krooni ulatuses, täna me lisasime sellele veel pea sama palju juurde. Suve jooksul on ebaselgete kulude tekkimine või tekitamine kasvanud. Näiteks kohalikud omavalitsused, kes võtavad laenu, mis läheb ju kokkuvõttes kõik riigi võla sisse. Ka see, mida meie riigikontrolör kõrgkoolidele öeldes toonitas ja mida ka asepresident Märten Ross mainis, et loomulikult on tore võtta laenu ja ehitada, kuid kui palju neid ikkagi võetud on ja kuidas seda piirata? Sellele peaks väga julgelt peale vaatama, et saada 2,5-3 miljardit krooni kokkuhoidu.

Kas eurole üleminek on endiselt reaalne?

Liitumiseks on vaja täita kriteeriumid ja need on selgelt mõõdetavad. Tingimuste täitmiseks pole enam palju aega, hindamine toimub aasta arvestuses ja jaanuaris 2010 lüüakse kokku 2009. aasta numbrid, siis peaksid numbrid olema fikseeritud. Ja kui eurostat sellele mais hinnangu annab, peaks pilt olema laua peal. Sammud, mida oleks vaja teha selleks, et 3% piiridesse jääda, peaksid olema pärast homset valitsuse prognoosi presentatsiooni ka kiiresti töös.

Tähtis on ka see, et euroga liitumine kui eesmärk laualt ära ei läheks. Kui välisinvestorid ja kõik need, kes meid täna hindavad, kui nemad näevad, et riik üritab august välja rabeleda ilma IMFi laenuta, tõmbab oma kulusid järsult kokku ja näeb, et riigil on endal ka reservid, need kõik on plussiks. Kuid euroga liitumine peab olema eesmärk. Isegi siis, kui 2011 liitumine euroga ei õnnestu, siis see siht peab olema kogu aeg laua peal.

Tundub nagu euro oleks ebajumal?

Euro pole ebajumal, aga kui üks välisinvestor vaatab Eesti poole ja tal on vaja eelhinnangut, siis ta saab signaali, et oleme liitumas euroga. See on kinnituseks, et see huvipakkuv riik mängib samade reeglite järgi nagu tema enda oma. Kui tahame kiiresti saada usaldust ja välisinvesteeringuid, siis seda on vaja. Me kaotame miljardeid kui me euroga ei liitu.

Ärme võrdle ennast suurtega, me oleme pisikesed. Kui Sylvester võitis maksuametit, siis see sama tagasimaksmine mõjutas ka kogupilti momentaalselt. Kui Jüri Mõisal õnnestub vaguniäri, siis eksport ka liigub kohe üles. Me oleme pisike riik ja peame nende asjadega, mida aktsepteerivad suured riigid, käima väga ettevaatlikult ringi.

Muu maailm vaatab meid siiski ju ühes pundis koos Läti ja Leeduga.

Kui nüüd veidi pildis tagasi minna, siis see, et meil on oma reservid on suur valitsuse pluss. See, et ülelaekuvatest tuludest osa pandi reservidesse, selle eest tasub neid kiita. Nad on saanud aga kõvasti laita selle eest, et nad nii vähe panid, sest reservid oleksid võinud veel suuremad olla! Kuid reservide olemasoluga me eristume Lätist ja Leedust.

Palju on kritiseeritud Eesti Panga vähest rolli laenubuumi ohjamisel. Kas keskpank usub endiselt, et tegite toona kõik endast sõltuva?

Eesti Panga tegemiste puhul tuleb vaadata meie majanduskorraldust. See ei anna võimalust rakendada kõiki meetmeid ja samme. Kuid Eesti Pank on olnud kriisi ohjamisel algusest peale suhteliselt aktiivne. Oleme kohustuslikku reservimäära tõstnud, likviidsusmäärasid tõstnud.

Loomulikult tagasi vaadates oleks võinud võib olla ühte, teist või kolmandat asja teha radikaalsemalt, aga see on oleks. Tõsi on see, et Eesti Panga 2006. aastal kehtestatud regulatsioonid on kõige karmimad Euroopa Liidus.

Millal pangad jälle laenama hakkavad? Kui tõenäoliseks peate uut laenubuumi?

Meie pangad on kenasti kapitaliseeritud. Eesti laenuturg on suhteliselt aldis uute laenuprojektide rahastamisel. Uute laenude tase pole aastaga vähenenud.

Kui see oli buum, mis meil oli ja mille tulemusena on ka pankadel kahjumid käes, siis arvatavasti teevad kõik sellest omad järeldused ja analoogsel kujul me seda buumi enam ette ei näe.

Kas riik peaks laenudega hädasolijaid aitama?

Kui inimene laenas mõtlematult, siis on võimalik süüdistada vaid iseennast. Kuid ma arvan, et enamus, kes laenasid, tegid seda isiklikust vajadusest parandada elujärge. Kui riigi poolt kedagi eraldi aidata, siis see oleks ebavõrdne kohtlemine. Kui laen on tänaseks viinud kellegi raskesse seisu, siis ei tohiks valetada ja vassida, vaid tuleb marssida oma laenuandja juurde. Pankadel pole täna huvi korjata kokku kortereid.

Olete pangandussektoris tööd teinud väga pikka aega, kas teil pole tekkinud kiusatust nõjatuda tugitooli ja nüüd rantjee-elu nautida?

Hea rantjee elu nautimine eeldab kordades suuremaid sissetulekuid kui mina oma 50 eluaasta jooksul ja 30 tööaasta jooksul olen saanud. Rantjee on igal juhul out igasugustest teemadest. Minu Eesti Panga presidendi ametiaeg lõppeb aastal 2012, siis enam uuesti kandideerida ei saa. Eks siis on uued väljakutsed.

Eesti Panga juht Andres Lipstok enda kabinetis Eesti Panga juht Andres Lipstok enda kabinetis

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
27. August 2009, 13:55
Otsi:

Ava täpsem otsing