Keskpank näeb juba kasvu taastumise märke

Keskpanga teatel viitavad kõik peamised majandusnäitajad sellele, et Eesti majandus on uue olukorraga kiirelt kohanenud. Tarbijahinnad on alates möödunud aasta lõpust alanenud ning teises kvartalis oli tarbijakorv 0,3 protsenti odavam kui aasta tagasi. Suured muutused on toimunud ka tööturul, kus kohandumine leiab aset nii hõive kui ka palkade kaudu, aidates ettevõtetel kulusid kontrolli all hoida. Jooksevkonto oli esimesel poolaastal ülejäägis, ulatudes 2%ni sama perioodi SKP suhtes, mis osutab riskide vähenemisele.

Pankade viivislaenude mahu kasv on viimastel kuudel aeglustunud, ent nii nagu esimesel poolaastal, kujuneb ka aasta teises pooles pangandussektori tegevus tervikuna kahjumlikuks, märkis Eesti Pank. Rahvusvahelistel rahaturgudel valitsevate intressimäärade ja riskihinnangute juures ning Eesti majanduse hetkeseisu arvestades on selline tulem ootuspärane. Praeguses keerulises majanduskeskkonnas pakuvad Eestis tegutsevatele pankadele tuge varasematel perioodidel loodud suured kapitali- ja likviidsuspuhvrid ning kuulumine tugevatesse Euroopa finantskontsernidesse.

Eestil on vaja tagada eelarvepoliitika pikaajaline jätkusuutlikkus ning selle abil taastada võimalikult kiiresti investorite usaldus. Seetõttu on valitsus võtnud põhjendatult eesmärgiks hoida koondeelarve puudujääk käesoleval ja järgmisel aastal 3% tasemel SKP suhtes. Valitsussektori eelarve puudujääk on viimased kolm kvartalit järjest olnud Eesti jaoks harvanähtavalt suur. Varem kogutud reservide kasutuselevõtt on küll majanduslanguse sügavust vähendanud, kuid majanduse kasvuvõime taastamiseks peab eelarvepuudujääki vähendama, seisab Eesti Panga majandusprognoosis.

Keskpanga juht Andres Lipstok