• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 14.09.09, 07:50
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Riigikantselei salastas ametnike lähetused

Riigikantselei eesotsas riigisekretär Heiki Loodiga on salastanud kõik lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad 75 aastaks, sest üritab vargaid niimoodi kantselei ametnike kodudest eemal hoida.
Riigikantselei viitab piirangu puhul avaliku teabe seaduse paragrahvi punktile, mille järgi võib asutuse juht teabele juurdepääsu piirata, kui andmete avalikustamine kahjustaks oluliselt töötaja eraelu puutumatust.
Veel novembri algusest leiab dokumendiregistrist seni avaliku puhkusekäskkirja, mille alusel personaliosakonna juhataja Viire Rannasoo lubas valitsuse meedianõuniku Liina Lepiku 15päevasele puhkusele. Ka lähetuskäskkirjad olid novembri alguses veel avalikud.
Siis aga tõmbas riigikantselei avalikustamispidurit ning sellest ajast on kõik lähetus-, personali- ja puhkusekäskkirjad avalikkuse jaoks 75aastase juurdepääsupiiranguga.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikantselei juristid viitavad seadusesättele
Riigikantselei infonõunik Sten Hansson vahendab kantselei juristide seisukohta, mis põhineb avaliku teabe seaduse paragrahvi 40 lg 3.
Sama paragrahvi esimene lõige räägib sellest, et asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.
Paar seadusepügalat edasi ütleb aga seadusandja, et teabevaldaja - näiteks Heiki Loot - on kohustatud juurdepääsupiirangu kehtetuks tunnistama, kui selle kehtestamise põhjus - Loodi alluv naaseb lähetusest - on kadunud.
Kui riigikantselei vastusest ei lugenud Äripäev välja, miks on vaja lähetus-, puhkuse- ja personalikäskkirjad terveks inimpõlveks salastada, siis kantselei tegemistega kursis olev riigiametnik heitis põhjusele pisut valgust. Nimelt leiti arutelude käigus, et avalikus dokumendiregistris olev teave võib lisaks ausatele riigialamatele huvi pakkuda ka kurjategijatele.
"Ja seetõttu olekski parem, kui ei oleks avalikult teada ja näha, millal keegi kodust ära ehk lähetuses on. Nii püüab kantselei enda töötajate vara ja privaatsust kaitsta," rääkis anonüümsust palunud riigikantselei töötaja.
Tallo: see on täiesti absurdne!
"See on täiesti absurdne! Teabe kuulutamisel asutusesiseseks tuleb kasutada eelkõige tervet mõistust ehk kaalutlust. Lähtepunktiks on teabe avalikkus ja sellele võib teha põhjendatud piirangu," lausus üks avaliku teabe seaduse autoreid Ivar Tallo. Tema sõnul on 75 aastaks salastamise põhjendamine turvakaalutlustega jama.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Kui keegi leiab, et Rummu vangla vangid hakkavad dokumendiregistrist otsima ametnike täpset puhkuseaega, et teha korterivarguste tööplaan, siis võib ju selle teabe puhkuse kestvuse ajaks tõesti asutusesiseseks kuulutada, aga tööle ilmudes peab selle dokumendi uuesti avalikuks tegema," märkis Tallo.
Ta lisas, et mõnikord võib komandeeringuinfo olla kõrgendatud huvi objekt ja siis võib asutuse juht sellise teabe asutusesiseseks kuulutada. "Kuid jällegi, kuni salastamise aluse äralangemiseni ja mitte kauemaks kui viis aastat," selgitas ta.
Tallo väitel on riigikantselei ajanud segamini avaliku võimu teostamise ja sellega kaasnevad reeglina avalikud tegevused ning inimese eraelu, mis toimub väljaspool tööaega.
Jaak Aaviksoo: piirang on kummaline Kaitseminister Jaak Aaviksoo peab riigikantselei niivõrd pikka piirangut kummaliseks. Aaviksoo on enda asutuses salastanud vaid viieks aastaks palju tundlikuma sisuga infot.
"Kui keegi läheb avalikule konverentsile, siis ei ole seal midagi piirata. Kui ma lähen NATO ministrite nõupidamisel, siis delegatsiooni koosseis ei ole avalik info, sest nimekirja põhjal on võimalik teha järeldusi arutatava temaatika kohta. Aga iseenesest ma ei pea mõistlikuks, et kõigi meie ministeeriumi ametnike lähetused peaks 75 aastaks asutusesiseseks tunnistama. Usun, et kõigil Eesti kodanikel on õigus riigisekretärilt küsida, miks neil on lähetused 75 aastaks asutusesiseseks kuulutatud. Möönan, et ka riigikantseleis on üksuseid ja isikuid, kelle suhtes on mõistlik piiranguid seada, aga üldreeglina on 75aastane piirang ebaproportsionaalne," leidis Aaviksoo.
Pane tähele: dokumentidega saab siiski tutvuda
Andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõuniku Elsa Neeme sõnul peab teenistussuhteid reguleerivad käskkirjad dokumendiregistris registreerima.
"Kuna need sisaldavad isikuandmeid, siis neid ei kuvata dokumendiregistri avalikus vaates aktiivselt. Personalikäskkirjad puudutavad tihti ametniku eraelu, näiteks lapse sündi, abiellumist, lähedase kaotust," ütles Neeme. "Selliseid käskkirju saab küsida põhjendatud huvi korral teabenõudega, juhul kui puudub alus juurdepääsupiirangu kehtestamiseks. Teabenõude täitmisel kaetakse vajadusel isikuandmed kinni," selgitas ta.
Neeme sõnul peab meeles pidama, et olenemata juurdepääsupiirangu alusest ei kehti juurdepääsupiirang dokumendi sellele osale, mis näitab riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või avalik-õigusliku juriidilise isiku eelarvevahendite kasutamist ning eelarvest makstud tasusid ja hüvitisi.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 4 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele