Ametnik räägib, miks ta oma nime ja kontaktandmeid ei taha enda töökoha veebilehelt leida ja miks Mitteametnik Ametniku nime ja telefoni ikkagi asutuse koduleheküljel näha tahaks.
Ametniku ja Mitteametniku vestlus:
Ametnik: "Kas Teie olete juba enda ettevõtte koduleheküljelt töötajate nimed ja kontaktid kustutanud? Ei ole? Miks? Kas Teie firma töötajad ei kurdagi, et tüütud kliendid muudkui helistavad, pärivad, kauplevad ega jõuagi kaubategemiseni?"
Mitteametnik: "Ei ole kuulda olnud, et keegi väga enda nime või töökohta häbeneks..."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ametnik: "Õnneseened! Meie ministeeriumis kogu aeg pelgame, et töötajate telefoninumbreid ja meiliaadresse kasutatakse kurjasti ära. Teate, küberrünnakud ja mis kõik veel.
Mõni hull ka aeg-ajalt helistab enne ja pärast täiskuud. Muudkui tahab igas suunas kaevata, aga miks ja kellele, sellest ei saagi aru.
Pealegi, viimati mõni Vene luuraja saab teada, kes meist ja millises osakonnas töötab."
Mitteametnik: "Olge mureta, Vene, Briti ja Hiina luurajad, kui nad vähegi on tahtnud, on ammu teie nimed, kodused aadressid ja perekonnaseisu välja nuhkinud. Mis see enam aitab, kui teie nimed veebikülgedelt ära pühitakse?"
Ametnik: "Mis see aitab!? Äkki hakkavad veel uusi tulijaid šantažeerima! Mina koostan näiteks ministrile tähtsaid raporteid. Kui neist teada saadakse, siis.... Appi!
Jumal hoidku veel selle eest, kui saame ajalehelt küsimuse dokumendi kohta, mis meie registris „asutusesiseseks kasutamiseks“ on mõeldud.
Viimati oli jälle... Ekspressi- Tarmo (mõtleb Eesti Ekspressi ajakirjanikku Tarmo Vahterit - toim.) saatis teabenõude ja küsis dokumenti, millest selguks, kes tegi ettepaneku anda haakristi-Ristole (mõtleb Risto Teinoneni - toim) vabariigi teenetemärk.
Õnneks saime viimasel hetkel jaole ja tembeldasime paberi 75aastaks salajaseks. Selleks ajaks ei ole enam Ekspressi, Ristot, tembeldajat ega ettepaneku tegijat."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Mitteametnik: "No milleks oli jälle salatseda vaja?"
Ametnik: Milleks? Milleks? Küll võivad need leheneegrid tüütud ja vastikud olla… Kahtlustavad meid pidevalt maksumaksja rahaga laiutamises ja küsivad ühe lähetuse ning teise riigihanke kohta. Proovigu ise hommikust õhtuni projekte ja analüüse kirjutada! Teate, mul hakkab lausa paha, kui ma mõtlen sellepeale, mida meilt kogu aeg küsitakse..."
Mitteametnik: "Miks teid, ministeeriumite, riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajaid nii häirib, kui teie tegevuse kohta viisakalt päritakse? Olete ju maksumaksja ja Eesti riigi teenistuses selle kõige paremas mõttes ning teete valdavalt hüva tööd.
Loomulik ju, et demokraatlikus riigis tunneb ajakirjandus kui avalikkusele tegelikkuse vahendaja ikka huvi, miks üht või teist asja tehakse just nii nagu seda parasjagu tehakse. Miks, kelle huvides ja kuidas otsustati just nii nagu otsustati?
Enamasti on erinevatest otsustest ja protsessidest arusaamiseks vaja ka dokumentaalset ja statistilist materjali ning siis seda paratamatult ka küsitakse. Kui olete ausalt ja avatult asju ajanud, ei peaks ju avalikkuse kontroll pahandama?"
Ametnik: "Provotseerite jah!? Meie tegeleme siin Eesti riigi julgeolekuga – tähtsate asjadega -, aga üle päeva peame vastama küsimustele, miks mingisuguse riigihanke võitis just see firma või kuidas juhtus nii, et meie lähetused on 75aastaks salastatud."
Mitteametnik: "Kasutate ju avalikku raha, millega ringikäimist on demokraatlikus riigis ka avalikkusel mõistlikes piirides õigus kontrollida.
Ega üldsus eeldagi, et kaitsepolitsei või kaitsejõududude peastaabi dokumendiregister, isikkoosseis ja muud detailid oleksid igapäevaselt kõigile valla. Avatusest kõneldes räägime ikkagi tsiviilvalitsejatest: ministeeriumitest ja nende haldusala asutustest.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Pealegi, kas tõepoolest ametniku nimi ja tema kontaktandmed võiksid Eesti riigile julgeolekuohtu kujutada?
Ametniku nimest algab kõik. Kui koosseisunimestik on avalik, peaks olema avalik ka palga-ja boonuste andmestik ning dokumendiregister. Seda küll teatud konkreetsete argumentidega põhjendatud erisustega.
Andmekaitse Inspektsioon on ju korduvalt tähelepanu juhtinud, et Eestis seatakse dokumentidele juurdepääsupiiranguid sageli ametnike suvast lähtuvalt, ühtne regulatsioon lonkab kahte jalga.
Ka kaitseminister Jaak Aaviksoo on korduvalt väljendanud mõtet, et juhul, kui ametnik ei suuda otsustada, mis on avalik, mis mitte, siis on kindlam piirata – vähem küsimusi."
Ametnik: "See on teema pahatahtlik käsitlus! Aaviksoo põhjendas Eesti Päevalehes ka seda, miks teatud ametnike nimed ja kontaktandmed peaks asutuste veebilehtedelt kustutama.
Tsiteerin: „Eelmise aasta alul tegime ministeeriumis info turvalisuse riskianalüüsi ja tuvastasime kaks kitsaskohta. Esiteks, valdavalt tundlikku ja salajast infot vahetult töötlevate inimeste andmed, eriti ametijuhendid, aga ka kontaktandmed ja CV-d. Seda informatsiooni ei avalikusta ükski riik, ka põhjamaiselt avatud Soome ja Rootsi. Tegemist on eelkõige inimestega, kes tegelevad muu hulgas ka teabeameti ja kaitseväeluure salastatud tegevuse koordineerimise ja analüüsiga, tehes seda strateegilisel tasandil ja seega olles pigem enama kui vähema võimaliku vaenuliku huvi objektiks kui juba varjatult tegutsevad institutsioonid. Ja teiseks, ebaselgus vähem tundliku riigikaitselise teabe „ametkondlikuks kasutamiseks” kuulutamise aluste puhul.“"
Mitteametnik: "Tea, kas minister tõesti arvab, et tundlikku infot käsitavate ametnike nimed ei ole juba ammugi „vaenuliku huvi objektiks“ langenud?
Ehk peaks Eesti-sugune väikeriik eriti kiivalt enda tulevikku silmas pidades range järjekindlusega avatuse eest võitlema, et mitte kaduda 1930ndate aastate teisest poolest meenuva diskussioonivabaduseta riigina, kelle suur naaber suurema kõminata 1940. aastal alla neelas."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Ametnik: "Mina olen Aaviksooga nõus."
Mitteametnik: "Mina ka."
*Dialoogi ajendiks on praegu riigikogu põhiseaduskomisjonis menetletav, parlamendis 1. lugemise läbinud „Isikuandmete kaitse seaduse, avaliku teabe seaduse ja arhiiviseaduse muutmise seadus“, mille üheks teesiks on juurdepääsupiirang kaitseministeeriumi, siseministeeriumi ja riigikantselei ning nende valitsemisala asutuste isikkoosseisu andmetele, lähtudes sellest, mil määral nende andmete avalikkus võib kahjustada riigi julgeolekut. Eelnõu kohaselt võib valitsusasutus piirduda vaid asutuse struktuuriüksuste üldtelefoni ja üldise e-posti aadressi avaldamisega, kui see on vajalik riigi julgeoleku huvides.
Autor: Kadri Paas, Kadri Paas
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!