Valitsus arutab lähiajal Eesti
välisinvesteeringute ja ekspordi tegevuskava 2009-11 "Made in Estonia", mis
sisaldab mitmeid ettepanekuid välisraha ligimeelitamiseks.
Välisinvesteeringute kaasamise ning nende mõju suurendamise osas keskenduvad tegevused konkurentsivõimelise investeerimiskeskkonna ja transpordiühenduste arendamisele, investeeringute teeninduspaketi väljatöötamisele, mainekujundusele ning aktiivsele investorite järelteenindusele.
Olulisemate algatustena on tegevuskavas kirjas:
• luuakse välisinvestorite teeninduspakett,• välisinvesteeringute kaasamisel võetakse kasutusele sektoripõhine lähenemine,• selgitatakse välja investeerimiskeskkonna konkurentsivõime tõstmiseks olulised maksumeetmed,• suurendatakse otselennuühendusi,• tekitatakse kohalikud tarneahelad, mille läbi juba Eestis asuvate rahvusvaheliste kontsernidele leitakse Eesti hankijad, asendades import siseriikliku käibega.
Artikkel jätkub pärast reklaami
"Eeldatavasti valitsus arutab seda järgmine nädal," ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majanduspoliitika talituse juhataja Raul Allikivi.
Eesti on ministeeriumi teatel olnud välisinvesteeringute jaoks atraktiivseks sihtpaigaks, olles üheks kõige rohkem inimese kohta otseseid välisinvesteeringuid saanud riigiks Ida-ja Kesk-Euroopas. Mullu moodustas välisinvesteeringute osakaal Eesti SKPst 71,4%. Kui 1990ndatel tulid välisinvesteeringud rohkem läbi endiste riiklike ettevõtete erastamiste, siis viimastel aastatel on seoses kehtiva ettevõtete tulumaksusüsteemiga esile tõusnud eelkõige teenitud kasumi re-investeerimine.
Kokku on Eesti saanud välisinvesteeringuid selle aasta märtsi seisuga 177,4 miljardi krooni eest, millest 35% on paigutatud finantsvahendusse. Suuruselt teine sektor 25%ga on kinnisvaraarendus. Töötlev tööstus on mahtude poolest kolmandal kohal, sinna on suunatud 15% välisinvesteeringutest.
Kindlat juhtpositsiooni hoiavad välisinvesteeringute päritoluriikidena Rootsi (40% kogu Eestisse tehtud välisinvesteeringutest) ja Soome (22%). Nende osakaal on püsinud viimastel aastatel suhteliselt stabiilsena. Mõlema riigi investorid omavad suuri investeeringuid Eesti kinnisvarasektoris, ka on Rootsi 57% Eesti finantsvahendusse tehtud investeeringute taga. Soome investeeringutest on 26% läinud töötlevasse tööstusesse.