Eesti eelarve ELis erandlik

Riskid on eelkõige tööpuuduse arvatust kiirem kasv ja maksutulude alalaekumine, ka ei pruugi mittemaksulised tulud laekuda oodatud mahus ega kulud kontrolli all püsida. "Nii ei saa välistada võimalust, et defitsiit tuleb üle 3%," hoiatab komisjon.

"Arvestades kõiki riske ning vajadust kärpida eelarvedefitsiiti püsivalt, aitaks eelarvepositsiooni tugevdada kulutuste rangem kontroll ning ökonoomsem kulutamine avalikus sektoris, samuti täiendavate tuluallikate leidmine," märgib komisjon.

Aasta jooksul on Eesti valitsus eelarvepositsiooni parandanud 8% ulatuses SKPst ning arvestava panuse on siin andnud palgakulude kokkuhoid avalikus sektoris. Komisjon toob eraldi välja ka valitsuse meelekindluse euro poole pürgimisel.

Eesti majanduse väljavaated on komisjoni hinnangul lähiaastatel nigelad. Ehkki majanduslangus on stabiliseerumas, ei ole mingit alust loota majanduse kiirele toibumisele. SKP kahaneb tänavu 13,7% ning pöörab kasvule alles 2011. aastal.

Eratarbimine ei suuda kasvu vedama hakata veel niipea - seda hoiab tagasi eelkõige suure võlakoorma teenindamine, palkade alanemine ning tööpuuduse kasv. Viimane saab komisjoni prognoosi järgi pidama alles tuleval aastal 15,2% juures. Kasvuimpulssi tuleb oodata eelkõige ekspordisektorist.

Varem Eesti europüüdlusi takistanud inflatsioon on sedavõrd taltunud, et jääb tänavu ja tuleval aastal vastavalt 0,2% ja 0,5% tasemele. Riigi võlakoorma kasvu prognoosib komisjon 2011. aastaks 13 protsendile SKPst.

Raul Eamets, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor, rahvamajanduse instituudi juhataja

Ütleme nii, et see on mäng noateral, ehk siis tahtmine eurole üle minna on väga suur, aga võib olla väliseid tegureid, mis selle nurjavad. Ma ei usu, et praegu saaks valitsus selle aasta tarbeks midagi enam väga teha.