Eesti eelarve ELis erandlik

Seda aga tingimusel, et tuleva aasta eelarves leitakse veel mõned võimalused kulude kärpimiseks või tulude suurendamiseks ning et selle aasta lõpuni jäänud kuudel ei tule enam ootamatuid tagasilööke.

Kui aga Eestil tõesti õnnestub defitsiit allpool 3% piiri (SKPst) hoida, oleme Euroopas kui valge vares - euroala riikidest ei täida tuleval aastal eelarvekriteeriumi mitte ükski riik. Iirimaal, Hispaanias ja Kreekas ületab defitsiit juba isegi 10% SKPst.

Eesti valitsuse jõupingutused eelarve tasakaalustamiseks peaksid eelarvedefitsiidi tänavu tooma 3 protsendile SKPst, andis Euroopa Komisjon Eesti kohta hinnangu. Samas manitsetakse Eestit kokkuhoiukursil jätkama, kuna prognoosiga on seotud arvestatavad riskid.

Riskid on eelkõige tööpuuduse arvatust kiirem kasv ja maksutulude alalaekumine, ka ei pruugi mittemaksulised tulud laekuda oodatud mahus ega kulud kontrolli all püsida. "Nii ei saa välistada võimalust, et defitsiit tuleb üle 3%," hoiatab komisjon.

"Arvestades kõiki riske ning vajadust kärpida eelarvedefitsiiti püsivalt, aitaks eelarvepositsiooni tugevdada kulutuste rangem kontroll ning ökonoomsem kulutamine avalikus sektoris, samuti täiendavate tuluallikate leidmine," märgib komisjon.

Aasta jooksul on Eesti valitsus eelarvepositsiooni parandanud 8% ulatuses SKPst ning arvestava panuse on siin andnud palgakulude kokkuhoid avalikus sektoris. Komisjon toob eraldi välja ka valitsuse meelekindluse euro poole pürgimisel.

Eesti majanduse väljavaated on komisjoni hinnangul lähiaastatel nigelad. Ehkki majanduslangus on stabiliseerumas, ei ole mingit alust loota majanduse kiirele toibumisele. SKP kahaneb tänavu 13,7% ning pöörab kasvule alles 2011. aastal.

Eratarbimine ei suuda kasvu vedama hakata veel niipea - seda hoiab tagasi eelkõige suure võlakoorma teenindamine, palkade alanemine ning tööpuuduse kasv. Viimane saab komisjoni prognoosi järgi pidama alles tuleval aastal 15,2% juures. Kasvuimpulssi tuleb oodata eelkõige ekspordisektorist.

Varem Eesti europüüdlusi takistanud inflatsioon on sedavõrd taltunud, et jääb tänavu ja tuleval aastal vastavalt 0,2% ja 0,5% tasemele. Riigi võlakoorma kasvu prognoosib komisjon 2011. aastaks 13 protsendile SKPst.

Raul Eamets, Tartu Ülikooli makroökonoomika professor, rahvamajanduse instituudi juhataja

Ütleme nii, et see on mäng noateral, ehk siis tahtmine eurole üle minna on väga suur, aga võib olla väliseid tegureid, mis selle nurjavad. Ma ei usu, et praegu saaks valitsus selle aasta tarbeks midagi enam väga teha.

See, et järgmise aasta eelarve võiks veel konservatiivsem olla, ma ei tea, jällegi kõik sõltub sellest, kas me usume, et järgmise aasta lõpus hakkab paremaks minema või mitte.

Märten Ross, Eesti Panga asepresident

Euroopa Komisjoni prognoos on julgustav, kinnitades, et Eestil on head võimalused täita kõik Maastichti kriteeriumid. Sarnase hinnangu on üldjoontes andnud ka Eesti Pank oma sügisprognoosis. Eesti Panga ja Euroopa Komisjoni prognoosi erinevus jääb prognoosivea piiresse.

Eesti sihiks peaks olema järgmiste aastate kulutuste taseme ja tulubaasi ülevaatamine, et tagada eelarve tasakaal pikemal ajahorisondil.