Külmutamine lubab ehitada ka mülkasse

Tegemist on uue lahendusega, mida on edukalt kasutaud maapinna stabiilsena hoidmiseks suuremahuliste maa-aluste ehitusprojektide puhul peamiselt Saksamaal ja Ungaris.

Näiteks möödunud talvel ilmselt ei aimanud Leipzigi Marriotti hotelli külastajad, et mõni meeter allpool hoone põrandat puuriti hiiglaslikku tunnelit ning et ehitis püsis stabiilsena tänu jäätunud pinnasele.

Kuna rajatav metrootunnel lõikab otse läbi kesklinna, on ehitustöö sellel tihedasti ehitisi täis tipitud alal paras väljakutse. Kõige ohutum ja mugavam lahendus sellises situatsioonis on maapinna külmutamine, milleks sobib kõige paremini veeldatud lämmastik, mis teeb oma töö ülikiiresti.

Sarnaseid näiteid on ka mujalt. Näiteks "jäätati" metrootunneli rajamiseks ära Budapesti kesklinnas Danube jõe all olev mudane pinnas. Meetod võimaldab hõlpsalt teha ehitustöid vaid kaheksa meetri sügavusel jõe all.

Maapinna külmutamist kasutatakse ehitustöödel eelkõige geoloogiliselt ebasobivates pinnastes või kõrgtihedusega aladel.

Veeldatud lämmastik transporditakse kohale krüomahutites. Mahutis on lämmastiku temperatuur ühebaarise rõhu korral -196o C. Ülikülm gaas juhitakse mahutitest torustikku ning lõpuks teatud intervalli tagant maapinda suunduvatesse külmutustorudesse.

Maa-alustes torudes veeldatud lämmastik aurustub ning jätkab torustikus teekonda gaasilisena.

Aurustumine neelab ümbritsevast pinnasest energiat ning selle tulemusena maapind külmubki.

Külmumist jälgitakse pinnases asuvate temperatuurisensorite abil ning iga külmutustoru külmutusvõimsus on reguleeritav.

Lämmastik, mida õhus on 78%, pole mürgine ega tuleohtlik. Kuna pinnase külmutamine ei jäta endast maha ka ehitusjäätmeid, on tegemist väga mugava ja keskkonnasõbraliku lahendusega.

Need näited on väga mastaapsed, kuid veeldatud lämmastik on tõhus abiline ka väiksemate ehitustööde korral, mis vaja teha ehituseks liiga pehmes pinnases.

Autor: Arvo Kaasik