Hiinlased kobavad Eestis pinda

Äripäevale teadaolevalt on hiinlased pakkunud transiidiärimees Anatoli Kanajevile ASi Transiidikeskuse aktsiapaki eest 100 miljonit eurot ja detsembri alguses pidid siinsed ärimehed lendama Hiinasse kokkulepet viimistlema. Kanajev ise spekulatsiooni ei tunnistanud ja ütles, et tema pole hiinlastega hinnaläbirääkimisteni jõudnud.

19. novembri kirjutas Briti majandusajakiri Economist, et hiinlased tunnevad huvi Estonian Airi vastu.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts tunnistas mõned päevad hiljem, et hiinlased on olnud ühed paljudest, kes kohaliku lennufirma vastu on huvi üles näidanud.

"Hiina huvi on arvatavasti avada Pekingi-Tallinna liin. Ma arvan, et see on sama seltskond, kes on Eesti Õhku tahtnud ära osta," arvas ärimees Neinar Seli.

Pekingi Eesti saatkonna kolmas sekretär Indrek Erikson möönis, et ärilises mõttes ei pruugi see esialgu kasulik tehing olla, kuid kui vaadata, milliseid arenguid on Hiina 30 aasta jooksul teinud ja mida võib veel 30 aasta pärast teha, siis võiks see juba kasulik olla.

Silberauto arendusjuht Kaidu Jalakase hinnangul tunnevad hiinlased pigem huvi autofirmade üleostmiseks, sest niiviisi saavad nad varastada siinset know-how'd ja oma tooteid edasi arendada.

Nii Seli kui ka Jalakas väidavad, et hiinlased ei tee kindlasti uisapäisa investeeringuid, vaid mõtlevad kõik üksipulgi läbi, sest neil on juba traditsiooniks sadu aastaid ette mõelda.

"Hiina valuutareservide maht ületab 2 triljoni dollari piiri ja neil on ostujõudu ja huvi tuntud kaubamärke üles osta," lausus Erikson. Ta nimetas hiinlaste viimase aja levikut ülemaailmseks haardeks, milles Eesti on vaid üks killuke.

Seli hinnangul on mitmeid põhjuseid, miks hiinlased koostöö- ja ostuhuvilise pilguga ümberringi vaatavad. Hiina on jõudsa sammu edasi astunud, mistõttu on seal tootmine kallinenud ja keskmine palk tõusnud. Tekstiili- ja kergetööstusvaldkond nihkuvad juba vaikselt Kambodža ja Vietnami poole.

Teiseks peavad hiinlased otsima oma kaubale uut väljundit. "Kergem on ju turule sisse saada, kui tootel on peal EU märk, mitte "Made in China"," lisas Seli.

Novembri alguses käis ligi 60-liikmeline hiinlaste äridelegatsioon koos Hiina asepeaministri Zhang Dejiangiga ka Eestis, mis Eriksoni hinnangul oli haruldane nähtus. Samas ei taha Erikson väita, et hiinlased on just Eesti sihikule võtnud. "Kindlasti on see liialdatud, et nad tahavad nüüd kõik üles osta, aga muidugi on nad selleks võimelised, kui nad vaid tahavad. Valik on neil suur ja Eesti pole ainus, kes silmapiiril," lausus Erikson.

Esimese poolaasta lõpu seisuga olid hiinlased teinud Eestisse 114 miljoni krooni eest otseinvesteeringuid ja kokku oli registreeritud kümme firmat, mille omanike hulgas oli hiinlasi.

Eestis massaažisalongi pidav hiinlanna Ruihua Xayoung on kuulnud, et Hiina suurfirmad tunnevad huvi Eesti sadamate vastu, kuid et viimaste aastatega on lisandunud kümme Hiina kapitalile toetuvat firmat, tuleb temagi jaoks üllatusena.

Mis võib hiinlastele aga Eestis huvi pakkuda? "Kui suuremas mastaabis vaadata, siis põhiline huvi on ikka transiit. Läbi mingi normaalselt teenindava sadama, kas siis Euroopa või USA suunas," lausus Jalakas, kes ka ise käis novembri hakul hiinlastega kohtumas. "Kõne alla tuleb kauba liigutamine Muuga ja Tallinna sadamast. Nagu ma aru sain, siis konteineritransiit on põhiline."

Tallinna Sadam paistab hiinlasi huvitavat üpris palju. Sadama juht Ain Kaljurand tõdes, et nad võiks olla huvipakkuv jaotuskeskus Hiina kaupadele. Transiidiahel läbi Eesti on kindlasti kõige efektiivsem kanal Hiina kaupade transportimiseks Loode-Venemaale, sealhulgas Moskva piirkonda, Skandinaaviasse, aga ka Balti riikidesse ning teistesse SRÜ maadesse, kus hinnanguliselt võiks olla kokku ligi 200 miljonit potentsiaalset Hiina kaupade tarbijat. Praegu peab sadam läbirääkimisi Hiina Ningbo sadamaga, kellega on arutatud konteineriterminali rajamist ja selle opereerimist Muugal.

Novembri alguses ostis China Construction Bank raskustesse sattunud kindlustusseltsilt AIG ära nende Hongkongi üksuse. Eelmisel kuul sõlmisid lõplikult käed General Motors ja Sichuan Tengzhong Heavy Industrial Machinery, mille käigus liikus autogigandi käest hiinlastele maastikuautode tootja Hummer. Need on vaid mõningad hiinlaste viimase aja ostud maailmas.

Hiina riigil ja erasektoril raha jagub. Kui 1980. aastal ulatus Hiina valuutareserv 2 miljardi dollarini, siis praegu on riigi keskpanga käes olevad rahasummad kasvanud 2,3 triljoni dollari suuruseks. See on maailma võimsaim näitaja ja hõlmab keskpankade käes olevast varade mahust tervelt kolmandiku.

Ka sisemajanduse kogutoodangu poolest on Hiina maailmas esirinnas. Selle aasta alguses lükati kolmandalt kohalt Saksamaa ning praegu on riigi 4,5 triljoni dollari suuruse majanduse kõrvale rohkem panna vaid Jaapanil ja USA-l. Ühendriikide esikohalt minema tõukamine on vaid aja küsimus. Investeerimispank Goldman Sachs pakub selleks 2026. aastat. Kuid ka siis ei pruugi Hiina areng peatuda, kuna rahvaarvult on hiinlasi ameeriklastest ikka neli korda enam ja elatustasemelt samale tasemele jõudmiseks on veel pikk maa minna.

Autor: Katariina Krjutshkova