• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Kui riigikogu 4. detsembril saneerimisseaduse vastu võttis, loodeti, et see päästab paljud ettevõtted hävingust. Kohtutesse tulvas saneerimisavaldusi ka neilt, kelle maksejõuetus ei olnud ajutise iseloomuga ja tegelikku eeldust äri jätkamiseks polnud.
Saneerimisseaduse puhul jäi seadusandja pärast pikka vaidlust lõpuks selle juurde, et maksuamet ei saa saneerimise korral nõustuda oma nõuete vähendamisega. See jäikus on ilmselt saanud saatuslikuks mitmele firmale.
Riigikohus tegi selles olukorras seda, mida ta tegema pidi ja tunnistas sellise nõuete ebavõrdse kohtlemise põhjendamatuks. Justiitsministeerium tahab muuta saneerimisseadust nii, et riik ei saaks olla jäigalt takistuseks ettevõtte tervendamisele.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele