• OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
  • OMX Baltic0,29%317,97
  • OMX Riga−0,33%956,41
  • OMX Tallinn0,44%2 204,22
  • OMX Vilnius0,05%1 505,59
  • S&P 5000,51%7 743,41
  • DOW 300,93%51 828,62
  • Nasdaq 0,48%27 068,72
  • FTSE 1000,14%10 695,25
  • Nikkei 2251,3%66 364,2
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,1
Mõte oma pere jaoks sel kevadel ise porgandeid, sibulaid ja muid juurikaid kasvatama hakata saab innustust mitmest tõsiasjast. Esiteks kogub aina hoogu ökoloogiline mõtteviis - süüa võimalikult naturaalselt kasvatatud toitu ning võimalusel tegeleda põllupidamisega ise - siis tead ikka täpselt, millega sa oma söögilauale jõudvaid ande väetanud oled ja kui palju hoolt ja armastust nende kasvamisse pannud.
Teiseks kipume me hea meelega eeskuju võtma n-ö vanalt Euroopalt. Aprilli alguses ilmunud Äripäeva kuukirjast Oma Maja võiski lugeda, et Euroopas on lausa trend, et inimesed kasvatavad võimalusel endale juurvilju ise.
Kolmandaks tuleb tunnistada, et pärast kontoritööpäeva on mõnus õhtul värskes õhus olla ja seejuures midagi kasulikku korda saata - peenraid teha, külvata, rohida.
Vastus tuli ja oli napp: "Momendil söötis, õuemaa kõrval, kastmisvõimaluse saab korda teha."
Kuid nagu vanasõna ütleb: põrsast kotis ei osteta. Isegi siis mitte, kui midagi lausa tasuta pakutakse. Nii uurisingi e-kirja teel, millal oleks võimalik kõnealust maatükki vaatama tulla, kuid sellele maapakkuja enam ei vastanud.
Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman nentis teemat kommenteerides, et Pindi maapiirkondade büroodes on kinnisvaramaaklerid küll kokku puutunud inimeste sooviga väikest aiamaad rendile võtta, kuid huvi on väike. Lisaks ei oleks sääraste pisitehingute vahendamine kinnisvarabüroo kaudu mõistlik ei büroole ega ka maatüki soovijale või pakkujale, sest see oleks ebamõistlikult kulukas.
"Turg on piiratud ja raske on 1+1, ehk pakkujat ja rentijat kokku viia. Inimene tahab aialappi ikka kodu lähedale ning seetõttu peaks see olema kommuunisisene tehing, näiteks annab naaber oma maast osa teisele naabrile kasutada," arvas Sooman, kes on kuulnud, et sääraseid tehinguid tehakse.
Seejuures ei liigu niisugustes tehingutes tavaliselt raha, vaid tegutsetakse "käsi peseb kätt" põhimõttel. "Kui naaber annab oma maatüki rendile, siis ta pigem ei hakka küsima mõnikümmend krooni kuus, vaid võtab sügisel oma maa kasutada andmise eest koti kartuleid," kirjeldas Sooman.
Ka Uus Maa Kinnisvarabüroos nenditi, et põllumaadega tehakse renditehinguid vähe ning kinnisvarabüroodesse need üldjuhul ka ei jõua, sest talunikud annavad maid rendile tasuta, üksnes maamaksu eest. Tallinna lähiümbruses pole põllumaade rentimine üldse teemaks.
Uus Maa Rakvere kontori juhataja Eve Soppe sõnul rendivad põllumaid talunikud ning põllumajandusfirmad omavahel.
Soppe märkis siiski, et ta on kuulnud kohalikelt inimestelt - rendihind on 0 krooni, kuid rendile võtja tasub omaniku eest maamaksu. Ta oskas nimetada ka teise juhtumi, kus makstakse kuni 500 krooni hektari eest aastas.
Põllumajanduse kasumlikkuse tingib mastaabiefekt, mida aga 100-200 m2 maalapi harimise puhul ei teki. Seetõttu ei ole üle-eestiliselt nõudlust ega ka pakkumist nii väikese põllumaa rentimise vastu.
Väiksemates linnades ja piirkondades tehakse põllumaa rentimise koostööd talunike ja samas piirkonnas paiknevate põllumajandusühistute vahel. Omanikud vaatavad välja naabruses asuva tuntud suurtaluniku või ühistu ning pakuvad oma maad rendile võtmiseks. Omanikud tahavad üldiselt näha, et nende põllumaa eest kantakse hoolt ning kui rendileping lõpeb, saab ta maatüki samasugusena tagasi nagu enne rendiperioodi.
Linnainimesel ei ole finantsiliselt soodsam rentida 100ruutmeetrist põllulappi köögiviljade kasvatamiseks kui käia turul või poes. Iga söögitegemise korra jaoks ei ole kindlasti otstarbekas maalapile sõita. Samas kui põllumaaga koos üüritakse suvila, kus saaks puhata ja ööbida, oleks kasutegur linnainimesele suurem. Tavaliselt ei ole ka linnas korteris elaval inimesel kusagil köögivilja üle talve hoiustada, sest panipaigad ja keldrid on reeglina soojad või sõltuvad välistemperatuurist ja sel juhul võivad köögiviljad ära külmuda.
Näited elust enesest ulatuvad taasiseseisvuse algusaegadesse, kus paljud linnainimesed kasvatasid endale ise köögivilja ja n-ö lihaloomi.
Samas olid need ikkagi inimesed, kelle vanemad või sugulased elasid maal ja kellega jagati põllulappe ning karja- ja heinamaid.
Üks selline näide on meie enda töötaja kogemusest. Ta kasvatas maal vanemate juures siga ning lootis süüa odavat ja head liha ning saada vanematele tegevust. Tulusid-kulusid kokku lüües oli ta väga ehmunud, kui kalliks see liha maksma läks. Distants elukoha ning maakoha vahel oli 220 kilomeetrit ning lisaks tuli ka loomale sööt osta.
Suurema põllumaatüki rentimise vastu tuntakse huvi igas maakonnas, huvilised on nii põllumajandusühistud kui ka talunikud.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele