Rendin aiamaa, tasu natuuras - kehv pakkumine

Niisiis: otsus on tehtud, juurikad tuleb kasvama panna! Ainuke probleem on maa - õigemini selle puudumine. Pealinna korterielanikuna ei tuleks vist kõne alla oma kodumaja esine murulapp üles kaevata ja sinna kartulid maha panna.

Mahajäetud tühermaid leidub Tallinnas küll, aga nende kasutamisele tõmbab kriipsu peale üks ammune hapu kogemus. Nimelt püüdsime me nõukogude aja lõpul emaga Lasnamäel, Pirita jõekäärus, kuhu toona veel üheksakorruselisi monstrumeid ehitada polnud jõutud, potipõllundust harrastada. Panime vaiksesse ja eraldatud kohakesse mõned vaod kartulit maha. Kartulivarred jõudsid nina mullast välja pista, ära õitseda, muguladki alla kasvatada - ja siis ühel koledal õhtul olid kartulivarred üles võetud ja mugulad nende alt kadunud. Mitte et ma kade oleks, aga rohkem võõrastele inimestele kartulit kasvatada ei taha.

Kas on võimalik, et mõni Lillekülas, Sakus või Muugal elav ja suurt aiamaad omav inimene tahab osa oma maast välja rentida? Kas siis väikese rahasumma eest või hoopis natuuras, juurikate näol tasu saades? Ega enne ei tea, kui pole küsinud.

Küsimiseks otsustasin kasutada tänapäevast asendamatut abimeest internetti ning et mitte raha kulutada, otsustasin kasutada vaid tasuta kuulutamise võimalusi. Nii paningi oma palve väikest aiamaad rentida Soovi ja Maalehe internetikuulutuste rubriiki ning Perekooli "ostan-müün-vahetan" rubriiki.

30. märtsi hommikul ilmus nendesse kanalitesse järgmine tekst: "Soovin kevadest sügiseni rendile võtta umbes 100 m2 põllupidamiseks sobivat maad Tallinnas või selle lähiümbruses, et kasvatada oma perele ise juur- ja köögivilju. Maa eest maksmisel võimalik tasuda nii rahas kui ka kasvatatud põllusaadustes. Palun teatage sobivast maatükist võimalikult kiiresti!"

Ma muidugi aimasin, et tõenäoliselt mu telefon maapakkujatest punaseks ei lähe. Aimasin õigesti. Tegelikult oli huvi minu kuulutuse vastu siiski veelgi kesisem, kui arvasin. Näiteks Soovi kuulutuste statistikast peegeldub karm tõde: 13. aprilliks, ehk kahe nädala jooksul oli minu kuulutust vaadanud ainult viis inimest.

Aga siiski: üks pakkumine mulle laekus ning juba päev pärast kuulutuse ilmumist. Minu meilile kirjutas keegi Valdek lihtsalt ja lakooniliselt: "Tasuta kasutada 38 km Tallinnast. Privaatne koht. Aegviidu liinil Parila küla, lihtsalt seltsis segasem."

Seltsis segasem küll, aga täpsemalt? Saatsin tänusõnadega kirja vastu ning uurisin edasi: "On see suurem põllumaa, mida Te pakute või eramu juures asuv aialapp? On see söötis maa või on seda igal aastal haritud?"