Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Liisingliit jäi autode liisingulepingutega rahule
Eesti liisingühingute liit on liisinglepinguid uurinud ja jõudnud järeldusele, et tüüplepimguid kehtestada pole vaja, vastas liidu tegevdirektor Reet Hääl Äripäeva kommentaaripalvele.
Iga liisingühing kujundab enda lepingulised vormid ja kliendisuhted ise, lähtuvalt kehtivast seadusandlusest ja heast tavast, sõnas Hääl.
Liisingufirmad pakuvad erinevaid liisingulepingu vorme, mis vastavad kõik Eesti õigusruumis kehtivale regulatsioonile, selgitas ta. Rahvusvaheliselt reguleerib liisinglepingute finantsarvestuslikke põhiprintsiipe raamatupidamise rahvusvaheline standard IAS (IFRS) juhend nr 17. See juhend ei puuduta aga eratarbijad ja nendega sõlmitavaid lepingulisi suhteid, märkis Hääl.
Hääl ei soovinud kommenteerida advokaat Pirkka-Marja Põldvere kirjeldatud probleemi Nordea sõidukite kasutusrendilepingu ja sellest tulenevate võimalike kohustustega. "Ma ei pea vajalikuks kommenteerida süüdistust, kus advokaat konstrueerib probleemartikli väidetavast eksitamisest üles fraasile "On teada, et enamasti ei loe liisinguvõtjad üldtingimusi läbi"," põhjendas Hääl.