- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
- OMX Baltic0,04%302,27
- OMX Riga0,05%893,37
- OMX Tallinn0,14%2 069,46
- OMX Vilnius0,3%1 201,12
- S&P 5000,52%6 204,95
- DOW 300,63%44 094,77
- Nasdaq 0,47%20 369,73
- FTSE 100−0,43%8 760,96
- Nikkei 225−1,01%40 077,96
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%92,18
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Pajula: riik, ära paneEesti Energiasse laenuraha
Kui 2008. aasta sügisest soovivad kõik majandussubjektid oma võlakoormust vähendada, siis plaan riigi laenurahaga Eesti Energia omakapitali suurendamisest paneb kulme kergitama, ütles SEB ökonomist Hardo Pajula.
Järgenb Hardo Pajula kommentaar:
Võimukoridorides liikuva idee, suurendada riigi laenurahaga Eesti Energia omakapitali, kohal lõikuvad mitmed päevakajalised teemad. Kui 2008. aasta sügisel alanud ajastul on mingi juhtlõng, siis on selleks kahtlemata pea kõikide majandussubjektide üheaegne soov oma võlakoormust vähendada.
Selle suundumuse taustal mõjub täiendava laenu võtmise idee kulme kergitavalt. Ilmselt põhineb idee arvamusel, et pärast europrojekti edukat lõppu, on aeg hakata kasutama üht Eesti suurimat loodusvara – valitsussektori peaaegu olematut laenukoormat.
Sellisel lähenemisel on aga kaks selget viga. Kõigepealt ei keskendu ökonomistid erinevate riikide riskitasemete hindamisel enam mitte niivõrd valitsussektori, kuivõrd selle residentide üldisele võlakoormale – ja siin ei paista Eesti positiivses mõttes paraku millegagi silma.
Teiseks, kuigi tõenäosus, et euro loetud kuude pärast siin käibele tuleb, on endiselt piisavalt suur, ei ole saladus, et nii Brüsseli kui eriti just Frankfurdi võimukoridorides, on meil mõjukaid vastaseid. End nüüd paar nädalat enne tähtsamaid otsuseid poolkreeklastena näidata, on viimaste kvartalite fiskaalsete jõupingutuste taustal pehmelt öeldes kummastav.
On selge, et euro kasutuselevõtuga algab Eesti majanduslikus arengus uus etapp ja ma olen juba mõnda aega arvanud, et sellega kaasneb senisest kiirem riigivõla kasv. Selles ei pruugi mõistliku asjaajamise korral olla ka iseenesest midagi taunitavat, näiteks sotsiaalsfääri ümberkorraldamise valusate reformide mõju mahendamisel võib laenurahal olla väga oluline roll.
Teha aga veel enne euro kättesaamist otsus kulutada laenuraha toimiva äriettevõtte aktsiakapitali laiendamiseks ei viita aga kuidagi mõistuspärasusele. Turumajanduse eeskõnelejad peaksid ju ometi nõustuma sellega, et riigil on roll eelkõige nendes sfäärides, kuhu erainvestorite raha meelitada ei õnnestu, käesoleval juhul toimitaks antud põhimõtetele küll risti vastu.
Kahju on aga tegelikult veel laiaulatuslikum. Kui see lennukas plaan läbi läheb, lastakse käest võimalus ainulaadne võimalus suurendada kohaliku aktsiaturu rahvusvahelist nähtavust ja seega ka väljavaade meelitada võlakoormuse vähendamiseks siia nii vajalikke otseinvesteeringuid.
Enimloetud
4
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Hommikuks olid aruande esitanud napilt enam kui pooled
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele