Võidujooks odavamale valuutale

Arenenud tööstusriikide ühisrindesse lõi augu Jaapan, mis 15. septembril tegi valuutaturul viimase kuue aasta esimese interventsiooni jeeni nõrgestamiseks. Kauplejate hinnangul oli Jaapani keskpank taas jeeni müümas ka läinud reedel, et tugev valuuta ekspordist sõltuva riigi kiduvat majanduskasvu ei seiskaks.

Selle sammuga on Jaapan vastuollu läinud G20 riikide kokkuleppele otsida ülemaailmses finantskriisis ühiseid lahendusi. Samuti rikkus see viimased aastad arenenud tööstusriikide seitsmikus (G7) valitsenud seisukohta, et rahaturule muidu kui äärmisel juhul - näiteks spekulatiivse rünnaku korral - ei sekkuta.

Lääneriikidest on üksi Šveits üritanud ülemaailmses finantskriisis interventsioonidega oma valuutat tugevnemast hoida.

USA keskpank nõrgestas läinud nädalal dollarit teatega, et on vajadusel valmis rahapoliitikat veel lõdvemaks laskma. Ehk siis raha juurde trükkima, et ergutada aeglustuvat majandust.

Samal põhjusel on odavnenud Briti nael - sealgi vihjab keskpank lõdvemale rahapoliitikale ning eelarve poolel on terendamas rängad kärped.

Hiina peaminister Wen Jiabao pareeris aga taas USA presidendi Barack Obama pealekäimised ja kordas läinud nädalal, et Hiina ei kavatse jüaanil kiiremini tugevneda lasta, kuna see võib riigis tekitada suure tööpuuduse ja vallandada rahutused.

Nii on põhivaluutadest tugevnenud üksi euro, kus keskpanga kriisimeetmed on olnud teistest suurtest keskpankadest konservatiivsemad. Lisaks sai euro läinud nädalal tuge euroala perifeeriariikide õnnestunud võlakirjamüükidest ja kardetust paremat seisu näidanud Saksa Ifo instituudi konjunktuuriindeksist.

Euro kerkis dollari suhtes 1,3493 dollari tasemele, mis on kõrgeim näit selle aasta aprillist. Jeeni suhtes oli euro 113,72 jeeni tasemel, tugevaimas seisus tänavu augustist.

Analüütikud hoiatavad, et taastärganud pinged valuutaturul ja katsed "püga oma naabrit" taktikaga oma riigi majandust turgutada võivad vallandada protektsionismilaine nagu juhtus läinud sajandi kolmekümnendatel aastatel.

USA Kongressi esindajatekojas jõuabki juba alanud nädalal hääletusele vastuoluline eelnõu, mis lubaks kehtestada Hiina kaupadele trahvitollid, kompenseerimaks kunstlikult madalal hoitud valuutakursist saadud ebaausat eelist.