• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suursaadik Lätis: on põhjust mõõdukaks optimismiks

    Kõik märgid näitavad, et on põhjust tagasihoidlikuks optimismiks ja tuleb tunnistada, et see optimism on järjest kasvav, iseloomustas Eesti suursaadik Mati Vaarmann majandusolukorda Lätis.

    „Teatud elavnemist on näha ja selle põhjuseks on eksport ehk käimas on sama protsess mis Eestiski,“ ütles Vaarmann, kes asus suursaadikuna ametisse Lätis selle aasta 7. septembril. „Välisnõudlus on see, mis veab Läti majandust käima. Samas sisetarbimise osas pole Lätis millegi üle eriti uhkust tunda.“
    Läti majandus kasvas tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,7 protsendi võrra, vahendas Läti statistikaamet. Tegu oli esimese tõusuga pärast madalseisu. Näiteks eelmise aasta 3. kvartalis langes Läti SKP 19 protsendi võrra.
    Vaarmann rääkis, et kui IMFi ametnikud käisid septembris taas Lätis olukorda hindamas ja korraldasid saadikutele pärast seda briifingu, tunnistasid IMFi tegelased, et olukord on selgelt parem, kui nad olid kartnud aasta alguses.
    Vaarmanni sõnul on Läti suutnud tänavu ka eelarvedefitsiiti ohjata. „IMFi lubatud limiit eelarve puudujäägile mõõdetuna SKPst on 8,5 protsenti ja selle aasta kümne kuu andmete kohaselt on puudujääk 7,38 protsenti,“ täpsustas Vaarmann. „Muidugi on ka see number karm, aga siiski lubatust parem. Ja järgmise aasta lubatud eelarvedefitsiit on 6 protsenti.“
    Vaarmann lisas, et kui üldine olukord Lätis paraneb ja reaalne majanduskasv on taastumas, siis võidakse ka Läti reitingut parandada. „Loomulikult peaks siis ka laenuraha odavamaks muutuma,“ rõhutas Vaarmann.
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Konstantin Eggert: Ukraina-Venemaa sõjalise kokkupõrke võimalus pole ammu nii lähedal olnud
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Kremlist lähtuv Ukraina vastu suunatud varjatud hoiatuste ja otseste ähvarduste hulk on tänavu ületanud viimase seitsme aasta jooksul tavapäraseks saanud piirid, kirjutab ajakirjanik ja Venemaa vaatleja Konstantin Eggert.
Pandeemia pani inimesed mängima
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Pandeemia tõi endaga kaasa kojujäämise ja kojujäämine omakorda suure arvuti- ja mobiilimängude mängimise. Kuni kestavad üle maailma eri sorti piirangud muule meelelahutusele, lööb mängusektor aina uusi rekordeid – see on pannud investorid seni kerglaseks ja vähekaalukaks peetud sektorit tõsiselt võtma.
Energeetika ja puidutööstus vedasid tööstustoodangu kasvu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted oktoobris 2,8% rohkem toodangut kui eelmise aasta samas kuus. Toodang suurenes energeetikas 11,8% ja töötlevas tööstuses 3,5%, vähenes aga mäetööstuses 39,7%.
Synlabi erakordne aasta: käibe ligi kolmekordne kasv kahvatub kasumi kasvu kõrval
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.
„2020. aasta oli kõike muud kui tavaline,“ kirjutab laboriteenuseid osutav Synlab Eesti oma aruandes ja seda kinnitavad ka ettevõtte numbrid.