Suursaadik Lätis: on põhjust mõõdukaks optimismiks

„Teatud elavnemist on näha ja selle põhjuseks on eksport ehk käimas on sama protsess mis Eestiski,“ ütles Vaarmann, kes asus suursaadikuna ametisse Lätis selle aasta 7. septembril. „Välisnõudlus on see, mis veab Läti majandust käima. Samas sisetarbimise osas pole Lätis millegi üle eriti uhkust tunda.“

Läti majandus kasvas tänavu kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga 2,7 protsendi võrra, vahendas Läti statistikaamet. Tegu oli esimese tõusuga pärast madalseisu. Näiteks eelmise aasta 3. kvartalis langes Läti SKP 19 protsendi võrra.

Vaarmann rääkis, et kui IMFi ametnikud käisid septembris taas Lätis olukorda hindamas ja korraldasid saadikutele pärast seda briifingu, tunnistasid IMFi tegelased, et olukord on selgelt parem, kui nad olid kartnud aasta alguses.

Vaarmanni sõnul on Läti suutnud tänavu ka eelarvedefitsiiti ohjata. „IMFi lubatud limiit eelarve puudujäägile mõõdetuna SKPst on 8,5 protsenti ja selle aasta kümne kuu andmete kohaselt on puudujääk 7,38 protsenti,“ täpsustas Vaarmann. „Muidugi on ka see number karm, aga siiski lubatust parem. Ja järgmise aasta lubatud eelarvedefitsiit on 6 protsenti.“

Vaarmann lisas, et kui üldine olukord Lätis paraneb ja reaalne majanduskasv on taastumas, siis võidakse ka Läti reitingut parandada. „Loomulikult peaks siis ka laenuraha odavamaks muutuma,“ rõhutas Vaarmann.