Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tegevusi palju, ent kehv kommunikatsioon
Äripäeva, Vastutustundliku Ettevõtluse Foorumi, EBSi eetikakeskuse ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel arvutatav vastutustundliku ettevõtluse indeks hindab nelja põhivaldkonda: strateegia, põhimõtete integreerimine, valdkondade juhtimine ning tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon.
Neist tugevaim on tegevusvaldkondade juhtimine ettevõtetes, mis sai 71% valdkonna maksimumpunktidest.
Nõrgim valdkond on nagu möödunud aastalgi tulemuste hindamine, aruandlus ja kommunikatsioon (48%), mis väljendub näiteks selles, et kogukonna- või keskkonnaalgatuste tulemuslikkust ei hinnata või kui seda tehakse, ei informeerita saadud tulemustest sidusgruppe. Ka vastutustundliku ettevõtluse aruandlus, mis mujal maailmas finantsaruandluse kõrval nii ettevõtete kui ka kasutajate arvu poolest üha populaarsemaks muutub, on Eesti ettevõtete seas veel vähe levinud.
Endiselt valmistab raskusi vastutustundliku ettevõtluse põhimõtete viimine töötajateni, selle sidumine töötajate tulemuste hindamise ja tasustamisega ning sidusrühmade kaasamine.
Tegevusvaldkondade juhtimisel (analüüsib konkreetseid tegevusi kogukonnas ning loodus-, töö- ja turukeskkonnas) oli ettevõtetel palju huvitavaid algatusi. Indeksi eesotsas olevate ettevõtete puhul võis täheldada, et tegevused olid hästi läbi mõeldud ning seotud ettevõtte oskuste, teadmiste, kompetentside ning tegevusharuga.
Kui möödunud aastal oli tugevaim valdkond töökeskkond, siis sellel aastal võis täheldada edasiminekut eetilise käitumise olulisemaks muutumisel turukeskkonnas (eetiline reklaam ja turundus, arvete tähtaegadest kinnipidamine, koostöö tarnijatega keskkonnamõju parandamisel jne).
Indeksi viimases, tulemuste hindamise, aruandluse ja kommunikatsiooni osas paistis silma, et vastutustundliku ettevõtluse valdkondadega seotud tulemuste hindamine on veel vähe tuntud (keskmine tulemus 47%).
Kui mujal maailmas levib jätkusuutlikkusega seotud aruandlusstandardite ja mõõdikute (nt Global Reporting Initiative, GRI) kasutamine üsna kiiresti, siis meil kasutab sääraseid mõõdikuid vaid mõni rahvusvaheline ettevõte.
Kõik indeksi arvutamisel osalenud ettevõtted väärivad teistele ettevõtetele eeskujuks toomist, kuna nad olid valmis läbi töötama keeruka hindamisankeedi ning oma ettevõtet analüüsima.
Indeksis piisavalt punkte kogunud ettevõtete avalikule tunnustamisele aitab sel aastal esmakordselt kaasa ametlik kvaliteedimärgis, mida ettevõtted järgneva aasta jooksul kommunikatsioonis kasutada võivad.
Autor: Elina Rääsk