Kadri Paas • 22. november 2010 kell 21:00

Kallo üritab teha seadust ühele firmale

See firma on viimastel aastatel langeva käibega AS PKL, mis kuulub Eesti Merelaevanduse ekskaptenile Grigori Oništšenkole, endisele SORVVO jälitusametnikule Rein Tõntsonile ja Luksemburgi fondile.

Majanduskomisjoni aseesimehe soov on hoolimata keerulisest, merendusterminoloogiast kubisevast argumentatsioonist lihtne. Praegu võivad Muuga sadamasse seilavate tankerite kaptenid ise otsustada, millal nad puksiirid randumiseks laevale vastu kutsuvad. Eelnõu järgi peaksid tankerid tellima puksiirid vastu 14 meremiili kaugusele Muuga lahte ehk lootsipunkti. Seni on tankerid puksiire vajanud alates umbes kahe meremiili kauguselt.

Kallo ettepaneku läbimineku korral kallineks Muuga sadamatasu laevaomanikele. "Võrdleksin seda ettepanekut sellega, kui mees viib naise autoga bussijaama. Naine läheb bussi ja hakkab Tallinnast Tartu poole sõitma. Samas mees otsustab aga ikkagi millegipärast bussile autoga järgneda, kuigi mingisugust ohtu naisele ei ole," kommenteeris Muuga sadama kapten Ülo Kikas keskerakondlase ettepanekut.

Ta ei oskaks suurte tankerite kaptenitele kuidagi selgitada, miks peaks neil puksiirlaevad juba 14 meremiili peale vastu sõitma. "Muuga lahes ei ole karisid ega teadmata madalikke. Eesti sadamad on üldse hästi kaardistatud ja korralikult meremärgistatud. Meie sadamate sissesõidud ei asu kitsustes. Kuulge, isegi väga keerulistes Taani väinades ei ole tankeritele kohustuslikku pukseerimist ette nähtud," rääkis Kikas.

ASi Tallinna Sadam sadamakapten Artur Kivistik sõnas, et tankerite kohustuslik eksportimine ja pukseerimine Muugale ei suurendaks nende ohutust merel ega riigi valmisolekut võimaliku tankeriõnnetuse korral reostust tõrjuda. "Muuga sadamas on vaba vesi, kus tuule ja üle 1,5meetrise lainega ei saa pukser tankerile isegi kinnitusotsi anda, saati siis kohustuslikus korras teda pukseerida. Kallo soovitud eskortpukseerimine toimub kogu maailmas ainult ja üksnes kitsustes. Tankerite avamerel eskortimist ei tunne aga maailmas ükski meremees."

PKLi nõukogu esimees Rein Tõntson on tankerite kohustusliku pukseerimise asja ajanud 2002. aastast. "Mõlemad Rootsi naftaterminalid ja mõlemad Neste terminalid Soomes teevad seda. Ka kõik Venemaa sadamad. Muuga on ainus Balti mere naftasadam, mis seda ei tee kohustuslikus korras," selgitas ta.

Ehk läheb see ettepanek nüüd läbi, lisas Tõntson, kes on sel teemal kohtunud riigikogu fraktsioonide juhtidega kaks korda.

Soomlastes omanikega Alfons Hakansi juhatuse liige, kapten Urmas Sall ütleb, et nemad kohustusliku pukseerimist-eskortimist ei toeta. "See suurendaks ka meie käivet. Annaks ühekordset tulu, kuid kardame, et pikemas perspektiivis vähendaks sadamatasude tõus meie kõigi tulusid. Tankereid või ju vähemaks jääda," märkis ta.

"Keegi teine kohustusliku pukseerimise sisseviimist ei toeta ega kasu sest ei saaks. Majandusministeerium on vastu, veeteede amet ja Tallinna Sadam ei poolda ettepanekut, meie ei toeta seda. Ainult PKL jääbki järele," rääkis Sall.

Admiral Tarmo Kõuts (IRL) riigikogust on kohustusliku puksiiriteenuse idee ja pooldavad argumendid välja töötanud merendusnõukoja president. Muuga lahte ta kitsuseks ei nimeta. "Ka sügavust on seal igasuguste tankerite jaoks täiesti piisavalt," rääkis ta.

"Kui kohustusliku pukseerimise korra sisseviimine ei tähendaks sadamatasude suurenemist, siis oleksin selle poolt. Kui muudatus kergitaks tasusid, ei tuleks kohustuslik pukseerimine kõne allagi, sest niigi on siinsed tasud juba praegu kõrged," märkis ta.

Kallo ütles, et kui kohustusliku pukseerimise punkt oli kaks korda riigikogus välja hääletatud, kutsusid nad PKLi esindajad merendusnõukoja istungile. "Nemad kinnitasid veel kord, et üle 3% laeva makstavatest tasudest puksiiritasu ei moodusta. Selle summa pärast ei jää aga ükski suur tanker Muugale tulemata," rääkis ta.

ASi Tallinna Sadam juhatuse liikme Allan Kiili sõnul omaks seadus otsest negatiivset majanduslikku mõju väga mitmele ettevõttele - suurte tankerite Muugale mittetuleku korral jääks olulisest tulust ilma nii Eesti Loots, Eesti Raudtee, Muuga sadama terminalioperaatorid, Tallinna Sadam kui ka Eesti riik. "Logistikasektoris vääriks selline tegu kindlasti aasta logistikateo auhinna väljaandmist, paraku küll negatiivses võtmes," kommenteeris Kiil seadusemuudatust.

Puksiiriteenuse kohustuslikuks muutmine tooks ASile PKL miljoneid kroone lisatulu.

Tavaliselt vajab tanker puksiire 1,5-2 meremiili kaugusel kaist. Puksiirlaevad - enamasti vajatakse 2-3 puksiiri - "sätivad" tankeri kai äärde turvaliselt paika. Praegu võtab see puksiiridel aega 1,5-2 tundi. Lähtudes PKLi hinnakirjast (töötund 650 eurot) ulatuks praegune puksiirikulu laeva kohta 5200 euroni ehk umbes 81 400 kroonini.

Kalev Kallo idee järgi peaks aga tankeri, mille veeväljasurve on 70 000 tonni ja suurem - umbes 250 meetri pikkused ja pikemad laevad - eskortimine ja pukseerimine algama juba 14 meremiili ehk 26 km kaugusel Muuga sadamast. See võtaks 3-4 tundi ning maksaks 7800 eurot, kui tanker telliks appi kolm puksiiri. Sama summa peaks uuesti välja käima, kui alus puksiiride saatel Tallinnast lahkuks.

PKLi nõukogu juhi Rein Tõntsoni kinnitusel ei saaks nad suurt kasu. "Ülemöödunud aastal käis Muugal sada kõnealuse suurusega tankerit. Kui need kõik oleksidki PKLile tulnud, oleks see tähendanud umbes 350 000eurost lisakäivet. Sellest nüüd rikkamaks küll ei saa," märkis Tõntson.

Tankerite kohustuslikuks pukseerimiseks Muuga sadamasse ei ole siiski vajadust, kommenteeris plaanitavat seadusemuudatust pärast asjatundjatega konsulteerimist riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas.

Kevadel eelnõu menetlemine parlamendis tema sõnul katkestati.

Olete komisjonis eelnõud kevadest menetlenud. Algselt hääletasite kohustusliku pukseerimise punkti sisse. Hiljem olete sellele koos IRLiga vastu olnud. Miks?

Hääletasime kevadel suures saalis eelnõu menetlemise katkestamise poolt, et paljuski just selle teema kohta lisainfot koguda.

Praegu näeme, et need mõttepausid on olnud igati vajalikud. Väljasõiduistungil nii ASi Tallinna Sadam kui ka hilisematel töörühmade ja komisjonide koosolekutel on leidnud kinnitust, et tankerite kohustuslikuks pukseerimiseks ei ole vajadust.

Veel nädal tagasi toimunud eelnõu töörühma koosolekul selgitasid seda väga veenvalt kompetentsed praktikud Eesti Merelootside Ühingust.

Kuna kohustusliku pukseerimise punkt oleks praeguse seisuga kasulik ainult ASile PKL, siis kas Keskerakond üritab riigikogus korrata nn Tamme Auto seaduse süžeed?

Ma ei tahaks tegeleda oletamisega. Kahtlustuste esitamine on teiste ametkondade pädevuses.

Hetkel kuum