Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veolia seljatas Tormas Ragn-Sellsi

    Vanade jäätmekäitlusrivaalide kempluses sai hiljuti punktivõidu Veolia, kui riigikohus tühistas nende kaebuse põhjal Torma prügila 49 aastaks kasutusse andmise lepingu Ragn-Sellsi osalusega OÜ-le Amestop.

    Riigikohtu otsusega tühistati osaliselt Torma vallavolikogu otsus, millega lubati 2013. aasta detsembrist koormata prügila kinnistu isikliku kasutusõigusega Amestopi kasuks. Samuti muutus tühiseks valla ning Amestopi notariaalne leping.
    ASi Veolia Keskkonnateenused juhi Argo Luude sõnul kaebasid nad volikogu otsuse kohtusse, sest avalik vara oli valla poolt antud eraettevõtte kasutusse põhiseaduses sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet rikkudes.
    "Vaatamata lepingu pealkirjale, pole tegu pelgalt vallavara kasutamise reguleerimisega, vaid eraettevõttele võimaluse andmisega varalt tulu teenida ilma, et oleks korraldatud avalik konkurss," märkis ta.
    Torma vallavanem Riina Kull tunnistas, et riigikohtu otsus tuli neile üllatusena, samas ei pidanud ta volikogu mullu aprillis vastuvõetud otsust valeks. "Koostööst Tartu linnaga ei tulnud midagi välja, aga prügilat oli vaja arendada ning meil selleks vahendeid polnud," selgitas ta.
    Kulli sõnul on vallal kui prügila omanikul nüüd kaks valikut - kas täidetakse riigikohtu otsus ja kuulutatakse välja konkurss või jääb prügila igaveseks rohtu.
    Mullu kasvas prügila käive võrreldes aasta varasemaga neljakordseks. Põhjuseks asjaolu, et keskkonnanõuetele mittevastavate prügilate sulgemine suunas prügivood Tormasse. Enamik Kagu-Eesti jäätmeid liigubki praegu sinna.
    Samas on teada, et Veolia koos peamiselt reformierakonna võimu all olevate omavalitsustega ajab Polli prügila rajamist. Lisaks ehitab Eesti Energia Iru prügipõletustehast. Seega Tormasse varsti enam prügi ei jätkugi.
    Amestopi nõukogu liige, Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg rääkis, et valla valik langes Amestopi kasuks, kuna Tartu linn, kellega ka läbirääkimisi peeti, oli tookord küll huvitatud enamushääleõigusest, kuid ei soovinud ise võrdväärselt Torma vallaga investeerida.
    Kommentaarid
    Argo Luude, ASi Veolia Keskkonnateenused juht:Ma ei taha laskuda teemasse, et kas keegi selliste otsuste tegemise eest ka mingit meelehead sai. Jäägu see asjaosaliste südametunnistuse peale. Mis mind aga ennast ärritab, on mu kallis kolleeg Agu Remmelg, kes ise avalikkuses on võtnud sõna korruptiivsete tegude vastu, loopides süüdistusi paremale ja vasakule, toomata küll ühtegi konkreetset näidet. Samas on ta Amestopi nõukogu liige ja seega väga hästi kursis toimuvaga.
    Agu Remmelg, Ragn-Sellsi ärijuht, Amestopi nõukogu liige:Riigikohtu lahend on kummaline, kuna lükkab ümber senised haldus- ja ringkonnakohtu otsused, kuid on tunnustuseks Veolia advokaatide heale tööle konkurendi tegevuse takistamisel. Sisuliselt kohtu otsus midagi ei muuda, sest vaidlus käsitles alates 2013. aasta detsembrist kehtimahakkavat lepingut. Kuni selle hetkeni kehtib olemasolev varakasutuse leping Amestopi ja Torma valla vahel. Tundes Veolia juhtide käekirja, siis tõenäoliselt kasutab Veolia riigikohtu lahendit konkurendi laimamiseks ja oma osalusega Polli Prügila OÜ rajamise ning sellele riiklike abirahade eraldamise õigustamiseks.
    Taust* Kevadel 2009 otsustas Torma vallavolikogu, et prügila kasutusõigus antakse 49 aastaks ilma enampakkumiseta OÜ-le Amestop, millest poole omanik on Ragn-Sells ja teine pool kuulub kohalikule ettevõtjale Toomas Orumaale.
    * Sama aasta mais sõlmisid vald ja Amestop isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu. Amestopi juht Orumaa oli sel ajal ka Torma vallavalitsuse liige. Vallavanem Riina Kulli sõnul ei otsustanud Orumaa selles asjas vallavalitsuses midagi, sest see oli volikogu otsus.* Veolia tegi tänavu veebruaris Lõuna ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks Torma vallavolikogu liikmete suhtes karistusseadustiku paragrahvide tunnustel, mis käsitlevad usalduse kuritarvitamist või altkäemaksu võtmist.* Prokuratuur kriminaalmenetlust ei alustanud, kuna valla vara kasutusse andmise viisi valik oli nende hinnangul volikogu pädevuses ning puudusid ka tõendid selle kohta, et vald oleks lepinguga kahju saanud.
     
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Jeen saavutas 34 aasta madalaima taseme, analüütikud ootavad valitsuse sekkumist
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Jaapani jeen langes kolmapäeval 34 aasta madalaimale tasemele, nõrgenedes USA dollari suhtes kuni 151,97-ni, mis on tekitanud turul küsimusi valitsuse sekkumise kohta Jaapani valuuta toetamiseks.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Eestlane tõusis suure Soome börsifirma ärijuhiks
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Varem Kristiine ja Rocca al Mare kaubanduskeskuseid juhtinud Helen Metsvaht läks omanikfirma Cityconi juhatusse ärijuhiks.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Läti keskpank tõmbas kasvuprognoosi allapoole
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Läti Pank korrigeeris selle aasta majanduskasvu prognoosi ja näeb nüüd, et riigi majandus võiks sel aastal kasvada 1,8 protsenti.
Kohus nõuab ettevõtjalt äritüli keskel sadu tuhandeid eurosid
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.
Ärimees Priit Kotkase ettevõtetel tuleb kohtuotsusega maksta pea 200 000 eurot ettevõttele, kus ta on teiste omanikega aastaid tülitsenud.