Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Parteid põlistasid keelatud rahasaju

    Erakonnad võivad pärast valimisi võtta vastu keelatud annetusi, kartmata karistust. Samuti ei pea pelgama, et piiratakse riigieelarvest väljamakseid rikkumisega hakkama saanud parteile.

    Kui siiani kuulus keelatud annetuse vastuvõtmisega seonduv politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis alates aprillist kontrollib parteide rahaasju komisjon, kus on ülekaalus erakondade liikmed.
    25. novembril võttis riigikogu harvaesineva üksmeelega – põhiseaduskomisjoni eelnõu seaduseks vormistamise poolt oli tervenisti 80 rahvasaadikut, ainult sotsid olid teist meelt -  vastu erakonnaseaduse, tühistades ühtlasi ka ühe seni parteidele tuska tekitanud karistusseadustiku paragrahvi, mis võimaldas erakonda keelatud annetuse vastuvõtmise ja tagastamata jätmise eest kriminaalkorras karistada.
    MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees vandeadvokaat Jaanus Tehver ütles, et riigikohtu üldkogu tunamullu augustis tehtud otsusest ilmneb selgelt, et sel ajal kehtinud erakonnaseaduse sätted erakondade rahastamise küsimuses olid põhiseadusega kooskõlas muuhulgas just seetõttu, et karistusseadustik nägi ette võimaluse rahastamise nõuete rikkumise puhul kriminaalvastutuse kohaldamist.
    „Seega on riigikohtu üldkogu pidanud kriminaalkaristust kohaseks ja tõhusaks meetmeks erakondade rahastamise kontrolli tagamisel. Novembri lõpus riigikogus vastu võetud erakonnaseaduse muudatused tähendavad seda, et keelatud annetuse vastuvõtmise korral on sanktsioonina ettenähtud vaid kohustus see tagastada või riigieelarvesse kanda ning kui seda ei tehta ka kontrollikomisjoni ettekirjutusel, rakendatakse erakonna suhtes viivist 0,85 % päevas,“ märkis Tehver.
    Sanktsiooni rangusest veelgi olulisem muutus seisneb aga vandeadvokaadi sõnul selles, et kui siiani kuulus rikkumise menetlemine politsei ja prokuratuuri pädevusse, siis muudatuste jõustumisel langeb järelevalve üksnes poliitkomisjonile, mis „ei ole oma moodustamise põhimõtteid silmas pidades ilmselgelt poliitiliselt sõltumatu“.
    „Seadusemuudatus toob kaasa keelatud annetuste vastuvõtmise takistamise seaduslike meetmete olulise nõrgenemise,“ on Tehver veendunud.
    Põhiseaduskomisjoni liige Mart Nutt (IRL) ajab õiguskantsler Indrek Tederi „süüks“ selle, et parteisid enam trahvida ei saa.
    „Õiguskantsler juhtis tähelepanu, et erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel kolmekordses määras keelatud annetuse kandmine riigieelarvesse, mida eelnõu ette nägi, võib materiaalses mõttes olla käsitletav trahvina ning võib olla põhiseadusega vastuolus,“ selgitas Nutt.
    „Iseenesest arvan, et keelatud annetuse kriminaliseerimine ei anna praktikas eriti midagi. Pelgalt raha või hüve andmine on jäämäe veepealne osa. Millised kokkulepe selle taga on, ei võimaldanud kehtinud karistusseadustiku paragrahv nii ehk naa tuvastada,“ tähendas Nutt.
    Reformierakonna peasekretär Kristen Michal saatis algatuseks väljavõtteid uuest seadusest ja väitis, et uus seadus on samm edasi.
    „Karistuse puhul on oluline selle mõjusus ja vääramatus, mis on ka selles seaduses  tagatud. Nagu iga seaduse puhul on ka oluline, et kõik saaks aru, milline käitumine on seadusega kooskõlas ja milline mitte. Uue seadusega on see paremini tagatud,“ leidis oravapartei peasekretär.
    Sotsiaaldemokraat Peeter Kreitzberg hääletas erakonnaseaduse sel kujul vastuvõtmise vastu. “Hääletasin vastu seepärast, et pidasin erakondade valimiskulutuste kontrollimehhanismi puudulikuks. Erakondade esindajad ei tohiks selles osaleda, sest see takistab ju igasuguse kahtlustuse lõpunimenetlemist. Uuritavale on igal hetkel uurimiskäik teada ja võimalused uurimine tupikusse ajada,“ selgitas Kreitzberg.
    PANE TÄHELESoome erakonnaseadus (Puoluelaki) § 11 sätestab, et kui erakond ei täida seaduses sätestatud tingimusi, võib kontrollorgan hoida kinni erakonnale makstavaid riigieelarvelisi vahendeid seni, kuni tingimused on täidetud. 
    ÜKS KÜSIMUS Kuidas peaks karistama keelatud annetuse vastu võtnud erakonda?Jaanus Tehver, MTÜ Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees, vandeadvokaat
    Sanktsioon, mis seisneb erakonna kohustamises keelatud annetus tagastada või tagastamise võimatuse korral see riigieelarvesse kanda, ei ole minu arvates adekvaatne. Üks võimalik sanktsioone, mille adekvaatsust on seni tunnustatud (sh Riigikohtu poolt), on erakonna suhtes kriminaalkaristuse kohaldamine. Alternatiivina tuleksid ilmselt kõne alla ka muud rahalised sanktsioonid, mida samuti algselt kaaluti -- rahalise annetuse summa mitmekordne kandmine riigieelarvesse, riigieelarveliste eraldiste vähendamine vms.
    MIS ON MIS§ 402 lõige 2.  Erakonnale tehtava annetuse vastuvõtmise keelu rikkumine
    Parteidele vastukarva olnud säte:
    (1) Erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest –karistatakse rahalise karistusega.(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –karistatakse rahalise karistusegaAllikas: karistusseadustik; paragrahv kehtib kuni 1. aprillini 2011, mil jõustub uus erakonnaseadus
    Mis on keelatud annetus?Eelkõige on keelatud:
    1) anonüümne annetus;2) juriidilise isiku annetus;3) kaupade, teenuste või varaliste õiguste loovutamine või kasutusse andmine erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadav teisele isikule;4) tavapäraselt siduvatest kohustustest vabastamine;5) erakonna vastu suunatud nõudest loobumine.Allikas: ERAKONNASEADUSE MUUTMISE JA SELLEGA SEONDUVALT TEISTE SEADUSTE MUUTMISE SEADUS
    TAUSTErakonnaseaduse ja karistusseadustiku  paragrahviga toimus tänavu 10 kuu jooksul kummaline metamorfoos. Jaanuaris seisis eelnõu seletuskirjas, et keelatu annetuse vastuvõtmise osas on kehtiv seadus liiga leebe. Novembriks oli aga toimunud 180kraadine pööre.
    Jaanuar 2010, eelnõu seletuskiri: „Olukorras, kus erakond saab keelatud annetuse, mida ta ei tagasta või ei kanna riigieelarvesse, on kehtiva erakonnaseaduse vastutuse sätted liiga leebed. Eelnõuga kehtestatakse keelatud annetuste vastuvõtmise eest ranged sanktsioonid, mis on olemuselt nii mõjusad, et erakonnal ei tohiks tekkida kiusatust keelatud annetust vastu võtta.
    Juhul kui erakond ei tagasta viivitamata pärast annetuse saamist annetust annetajale või ei kanna seda riigieelarvesse, kaotab erakond keelatud annetuse kolmekordses määras nõude eraldisele riigieelarvest või peab kandma summa kolmekordselt riigieelarvesse.
    „Keelatud annetuste vastuvõtmise oht mõjutada korruptiivselt demokraatlike esinduste otsuseid tingib kehtiva regulatsiooni muutmist ja diferentseerimist. Arvestada tuleb ka seda, et erakonnaseaduse muudatustega nähakse ette haldusmeetmed keelatud annetuste vastuvõtmise vältimiseks.
    Eelnõu regulatsiooni kohaselt on kuriteoga tegemist juhul, kui erakonnale, valimisliidule või üksikkandidaadile tehtud keelatud annetust ei tagastata selle teinud isikule või selle võimatuse korral jäetakse see kandmata riigieelarvesse.
    Seega loobutakse karistamast pelgalt keelatud annetuse vastuvõtmise eest ja rakendatakse võimalust keelatud annetusest loobuda – karistus järgneb alles juhul, kui loobumise võimalust ei kasutata. Ette on nähtud rahaline karistus nii füüsilisele isikule kui juriidilisele isikule.“
    Novembriks oli seadusandja aga ootamatult leebunud ajades selle põhjuse õiguskantsleri süüks.
    „Õiguskantsler juhtis tähelepanu sellele, et põhiseaduse aspektist on probleemne eelnõu regulatsioon, mille kohaselt erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettekirjutuse alusel kohustatakse erakondi kandma keelatud annetus kolmekordses määras riigieelarvesse.“
    Erakondade rõõmuks kadus karistusseadustikust paragrahv, mis võimaldas parteid kriminaalkorras karistada.
    Põhiseaduskomisjon toetas vahetult enne eelnõu seadustamist üksmeelselt muudatusettepanekut, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks karistusseadustiku § 402 lõige 2.
    Teisisõnu, riigikogu liikmed leidsid, et keelatud annetuste vastuvõtmine ei mõjuta enam demokraatlike esinduste otsuseid.
    „Keelatud annetuse vastuvõtu keelu rikkumise eest ei ole otstarbekas automaatselt kohaldada kriminaalkaristust. Keelatud annetuse vastuvõtmise korral võivad teatud lisatingimuste täitmise korral olla kohaldatavad usalduse kuritarvitamise, keelatud majandustegevuse ja mõjuvõimuga kauplemise koosseisud,“ ütles seletuskiri.
    Autor: Kadri Paas, Silvia Kruusmaa
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Leslie Leino: on aeg hämarate Hiina ettevõtete taust läbi valgustada
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Nüüd, mil Hiina võrguplatvormid on tulemüürile vaatamata rahvusvaheliselt kättesaadavad, saab lõpuks teha väga täpseid sissevaateid nende tausta, kirjutab Tallinna Ülikooli Aasia uuringute teadur Leslie Leino.
Keskpanga protokoll rahustas USA aktsiaturud kergelt kerkima
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Täna avaldatud Föderaalreservi viimase istungi protokollist nähtub, et Ühendriikide keskpank kavatseb inflatsiooniga vihast võitlust jätkata – see rahustas aktsiaturge niivõrd, et nood sulgusid kerges plussis.
Nelja Eesti juhi teed tippu - kriisiloits, ettemääratus ja õpetaja võimendus
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Värskes Äripäeva raadio saates "Juhi jutud" võtame kokku kuulajate lemmiksaated ja nopime nendest välja neli põnevat kildu Eesti juhtidelt. Tänases saates saavad sõna Eesti suurima panga Swedbanki juht Olavi Lepp, 2020. aastal Eesti parimaks kooliks valitud Uulu põhikooli juht Egle Rumberg, noorim Tallinna börsi firmade juht ehk Arco Vara juht Miko-Ove Niinemäe ja LHV grupi juht Madis Toomsalu, kes pälvis tänavu tunnustuse parim juht.
Riigikogu ratifitseeris Soome ja Rootsi ühinemise NATOga
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu seaduse, millega kiitis heaks Soome ja Rootsi ühinemist käsitlevad Põhja-Atlandi lepingu protokollid.
Pirita linnaosavanemat kahtlustatakse altkäemaksu võtmises Asjasse segatud ettevõtja: kahjuks ei saa kommenteerida
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.
Eile pidasid kaitsepolitsei ametnikud kinni neli inimest, keda kahtlustatakse korruptsioonikuritegudes. Keskerakondlasest Pirita linnaosavanemat Tõnis Liinatit kahtlustatakse altkäemaksu võtmises.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.