Milline ETF valida uueks aastaks?
Lõppeval aastal on parimat tootlust suutnud pakkuda toorainete ja eelkõige väärismetallide börsil kaubeldavad fondid ehk ETFid. Kuhu tasub pilk ja raha uuel aastal suunata?
Üldiselt on ETFide arv ja varade maht aastatega kordades kasvanud, sest ainuüksi iShares pakub võimalust valida 215 erineva ETFi vahel, mille varade kogumaht küündib 368 miljardi dollarini. Koos State Street Global Advisorsi ja Vanguard Groupiga kuulub neile kolmele firmale 85% kogu maailma ETF varadest.
„Investeerimismaailmas on ETFide populaarsus investeerimisprotsessis iga mööduva aastaga üha enam kasvanud,“ ütles LHV portfellihaldur/fondijuhi abi Joel Kukemelk. „Maailmas tervikuna on läbi ETFide aktsiaturgudel investeerimine ja kauplemine iga mööduva aastaga järjest rohkem populaarsust kogunud ja tegu on kasvava trendiga.“
„Kui varasematel aastatel kasutasid ETFe oma portfellides peamiselt erainvestorid, siis paari viimase aasta jooksul on ka institutsionaalsete investorite huvi suurenenud,“ lisas Swedbanki aktsiate vahenduse üksuse maakler Kristo Sepp.
Võimalusi ETFide kaudu raha investeerida eksisteerib Eestis tänu meie pankadele täiesti piisavalt. Valida saab erinevate regioonide, turgude, sektorite ja ettevõtete vahel, kuid esmalt tasub vaadata, mis ETFid sel aastal on säranud.
Aastases võrdluses (YTD) on enim kallinenud toorainete ETFid, kus suurimad tõusjad on väärismetallid nagu kuld, hõbe ja aasta alguses esimest korda New Yorgi börsile toodud füüsiliselt tagatud plaatina ETF. Näiteks iShares Silver Trust ETF on aastaga tõusnud 69% ja SPDR Gold Trust 26%, mis mõlemad jäävad toorainete endi tegelikule tootlusele samas alla.
Aastat võib kordaläinuks pidada ka arenevatel turgudel, sest eelkõige Aasia regiooni toel võis väga tugevat tõusu näha. Nelja suurt arenevat turgu (Hiina, Venemaa, Brasiilia, India) kattev MSCI BRIC indeks on aastaga tõusnud ligi 17% ning veidi laiemat ringi arenevaid turge koondav MSCI Emerging Markets indeks on tõusnud 20%.
Arenevatest turgudest soovitaksin kõige rohkem tähelepanu pöörata Venemaale, kel on ülejäänud kolme suure areneva turu ees teatavad eelised. Indial on massilisi probleeme inflatsiooni ja infrastruktuuriga ja sarnaselt Hiinale tõmmatakse neis kahes riigis likviidsuskraane järjest koomale, mis tekitavad sealsetel aktsiaturgudel müügilaineid. Paremas seisus on küll Brasiilia, kuid eesti investoril on raske enda raha Brasiiliasse investeerida ning üks lihtsamaid võimalusi olekski osta MSCI Brazil indeksfondi osakuid. Venemaa suurim eelis teiste riikide ees on aktsiaturu suhteline odavus (P/E=6,8) ning eestlastel on kergem ennast Venemaal toimuvaga kursis hoida.
Venemaa edusse usub ka Kukemelk. „Tõusupotentsiaali näeme LHV Pangas 2011. aastal energiasektori aktsiatel ja energiahindade kallinemisest võitvatel aktsiaturgudel – näiteks Venemaa ja Lähis-Ida aktsiaturud,“ selgitas ta.
Ja kuigi arenevatelt turgudelt loodetakse palju, siis veelgi suuremad lootused on pandud finantssektori ETFidele. USA finantssektoriga seotud aktsiatesse investeerivad börsil kaubeldavad fondid on ainuüksi sel kuul tõusnud juba ligi 10%, mis annab lootust, et seni soikunud sektor elavneb ja suudab algaval aastal aktsiaturul tekitada väärt osturalli.
Kuigi eestlased on altid kauplema Ühendriikide suurpankade (Citigroup, Bank of America) aktsiatega, siis alates 2007. aasta teisest poolest ebasoosingusse langenud pankade aktsiad pole teistele sektoritele omast taastumist läbi teinud.
„Maailmas tervikuna on 2011. aasta suureks loteriipiletiks finantssektor – tegu on sektoriga, mille aktsiahindadesse on investorid juba väga suuri probleeme sisse arvestanud, kuid mille adekvaatne hindamine on jätkuvalt keeruline,“ sõnas Kukemelk.
Mis tulevasse aastasse puutub, siis LHV ennustab ETFide maailmas uute ja „põnevate“ börsilkaubeldavate fondide turule tulemise jätkumist. „Oleme positiivsed ka Eesti aktsiaturu suhtes ning usume Aasia kasvu jätkumisse,“ lisas Kukemelk.
Samas leiab Sepp, et ETFide kasutamine võib tuleval aastal veidi isegi väheneda, kuna institutsionaalsed investorid võivad parema tootluse eesmärgil pöörduda üksikaktsiate suunas. „Erainvestorid, kelle puhul investeeritavad summad on väiksemad ning korraliku hajutatuse saavutamine raskendatud, eeldatavalt jätkavad aktiivsemalt ETF-ide kasutamist,“ selgitas Sepp.
Autor: Fredy-Edwin Esse, California, Silvia Kruusmaa